Kopsaka preemiaga arvamuskonkurss läks taas lahti

Eduka Eesti kevadine kõrghetk auhinnatseremoonialt Äripäeva meediamajas: peapreemia 10 000 eurot vastu võtnud Ain Aaviksoo räägib Äripäeva ajakirjanikule Neeme Korvile, mis tunne on.Foto: Andras Kralla

Täna algab Äripäeva veergudel juba 11. korda arvamuskonkurss Edukas Eesti eesmärgiga leida Eestile uusi säravaid edulugusid. Rahalised preemiad eesotsas 10 000eurose peaauhinnaga anname välja tuleva aasta aprillis.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Veriffi, Swedbanki ja Technopolis Ülemiste konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Tingimused on endised: konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus.

Auhinnalaud on lookas: grand prix' toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Ent konkursi toetajad on viimastel aastatel oma lemmikuid ka eraldi tunnustanud. Äripäeva eriauhind antakse seekordsel konkursil välja koostöös Rohetiigriga parimale rohepööret puudutavale ideele.

Konkurss lõpeb (ehk viimane tööde esitamise kuupäev on) 2. aprillil 2023 ning sama kuu lõpus kuulutatakse välja võitjad. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja tegevjuhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 2. aprill 2023.

"Nii nagu muutuvad avaliku arvamuse foon ja meid ümbritsev majanduskeskkond, nii toob iga Eduka Eesti hooaeg meie teadvusesse uusi lahendamist vajavaid probleeme ning olen enam kui kindel, et just neile hakkavad autorid vastuseid otsima," nentis Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. "Julgeolek, energeetika, keskkond – need on teemad, mis praegu lausa nõuavad debatti ja uut lähenemist."

Kes vajab aga lisamotivatsiooni ja -inspiratsiooni, neil soovitavad arvamuskonkursi korraldajad vaadata videot Eduka Eesti tõukeüritusest, kus ideede disainimisest kõnelevad õpetaja Merit Karise ja Kalev Kaarna Superangelist. Lähipäevil on lubanud ka konkurssi toetavate ettevõtete esindajad Äripäeva arvamusosas omalt poolt autoritele hoogu anda.

Korvi sõnul on tal hea meel, et Edukat Eestit toetavad väga erineva taustaga ettevõtted. Tänavu lisandusid ükssarvik Veriff ja innovatsioonile avatud meelega Technopolis Ülemiste. "Eks see näitab midagi ka konkursi taseme kohta," märkis Korv.

Eduka Eesti eelmisel hooajal 2021/2022 laekus 77 võistlustööd, millest märgiti nominentidena ära 13. Peaauhinna võitnud arvamusloos viitas ettevõtja ja teadlane Ain Aaviksoo andmetele, millega haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol kaotab Eesti aastas vähemalt 8 miljardit eurot. Olukorra lahendamiseks pakkus Aaviksoo: ettevõte, mis mõõdab ja suudab tõendada, et tema töötajad on aasta jooksul saanud tervemaks, saab osa oma töötajate tervisesse investeeritud rahast tagasi näiteks väiksema sotsiaalmaksu kohustuse näol.

Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Ain Aaviksoo (2022) "Miljardid, mis tuleb tagasi võita"
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
Kalev Kaarna (2021) "Laseme 400 koolidirektoril painutada Eesti reaalsust"
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Demis Voss (2020) "Stipp, mis murrab tööjõupuuduse"
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
Kalev Kaarna (2019) "5G teeks Eesti 5x rikkamaks"
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Ahto Lobjakas (2018) "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi"
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Jaak Laineste (2017) "Taome äpid e-reaalmajanduseks"
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Priit Alamäe (2016) "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Tarmo Tanilas (2015) "Ostame tootlikke varasid"
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Tarmo Tanilas (2014) "Seame sisse pensionikonto"
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Heiki Urbala (2013) "Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python"
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Raul Ennus (2013) "Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima"
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Edukas Eesti