Nädala lood: kinnisvarapidu sai läbi, päikeseenergia kummardajad said külma duši

Äripäev kirjutas esmaspäeval, et kinnisvaraekspert Peep Sooman ennustab kinnisvaraturu jätkuvat allamäge lohisemist, halvimal juhul võib turu järsult põhja viia mõne kinnisvarategelase kokkuvajumine. Samas Soomani konkurent ei näe praegust turuolukorda nii mustvalgelt.

"Peep Sooman on alati olnud pigem pessimistlik kui optimistlik," ütles 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman vaidles vastu. "Meil oli 13 aastat pidu. Turg tõusis 13 aastat järjest. Kui pidu algab neljapäeval ja lõpeb laupäeval ning inimene kratsib pühapäeva õhtul kukalt ja ütleb, et "oh, oli see alles pidu, annab siiani tunda", siis ei ole see negatiivsus. See on peo tagajärg," rääkis ta.

Äripäeva raadio saates "Investor Toomase tund" külas käinud kinnisvaraekspert ja koolitaja Tõnu Toompark ütles, et kõige valusam on praeguses tõusvate intresside keskkonnas neil, kes soetasid kinnisvara aasta tagasi.

Toompark tõi põhjuseks, et laenu põhiosa pole sel juhul veel märkimisväärselt tagastatud, raskemaks muudab olukorra see, et ka kinnisvara väärtus on asunud langema.

Teisipäeval kirjutas Äripäev, et kui eelmisel aastal kiideti kõrge elektri hinna juures päikesepaneelide paigaldamist ning miinuses elektriarveid, siis eelmise nädala pühapäeval tuli päikesepaneelide omanikele halb üllatus, kui elektri hind miinusesse kukkus.

Eelmise nädalavahetuse mõlemal päeval oli päikeselise päeva tulemusena nõudlust vähem ja pakkumist rohkem, mis viis elektri hinna mõlemal päeval väikesesse miinusesse. Kui laupäeval oli elektri hind alla nulli ühest kolmeni päeval, siis pühapäeval oli hind nulli ligidal ja alla selle lausa kümnest hommikul kuni viieni õhtul ning madalaim tase oli –1,11 eurot MWh kohta. See aga tähendas, et päeval päikesepaneelidega energiat tootnud inimene maksis võrku müügil hoopis ise peale.

See tuli päikesepaneelidega elektritootjatele üllatusena ning ka ettevõtja ja investor Raivo Hein imestas, et ei ole kunagi varem nii teinud, nagu pühapäeval sai tehtud.

Ta täpsustas, et enamik päikesepaneele oli küll sees, aga see läks suuresti oma tarbimiseks. Heina sõnul lülitas ta juba lõunal oma elektrisauna ja aurusauna sisse, et kasutada ära kogu päikesest tulnud elekter, ja ei pidanud peale maksmisega võrku müüma.

Kolmapäeval avaldatud loos selgus, et suurärimehe Margus Linnamäe ettevõte lubas teha Tartumaale vähikasvatuse, kuid kuigi krundil on aastaid vilkalt kruusa ja liiva kaevandatud, ei paista vähitiike kuskilt.

Usin kaevandamine sarnaneb varemgi Eesti ettevõtete kasutatud skeemiga, kus firma jätab kaevanduse jaoks vajalikud load taotlemata ja uuringud tegemata ning lööb kopa maasse tiikide kaevamise lubaduse all. Nii saab firma teiste kaevanduste ees konkurentsieelise.

Tõõraste karjäärile hakkas Kastre vald nüüd vastu ja kuulutas omal ajal antud ehitusloa kehtetuks, kuid sai selle eest kaela kohtuasja ühelt suurimalt ja mõjukaimalt Eesti ettevõttelt. Vaidluse tagant rullub lahti lugu MM Grupi enda küsitavatest käikudest.

Äripäeva toimetus kirjutas looga seonduvalt juhtkirjas, et Linnamäe poolt ühe käega pudistatavad aated ja teisega tehtavad teod on omavahel karjuvas vastuolus.

"Eesti ainus oligarh Margus Linnamäe ei suhtle avalikkusega. Ehkki ta omab riigi üht peamist ajalehte, pole ta ajakirjandusele kättesaadav. Ta omab Eesti elu kujundamises väga suurt mõjuvõimu, aga ei selgita midagi," oli toimetuse seisukoht.

Juhtkirjas tuli välja, et uudistega kursis olijad teavad sellele vaatamata, et tegelikult ulatub Linnamäe mõju tema äriimpeeriumist veelgi kaugemale. "Et tal on väga kindel, paljude silmis üpris radikaalne maailmavaade, mida ta läbi eri algatuste rahastamise jmt teiste inimeste kätega ellu viib," seisis Äripäeva juhtkirjas.

Hoopis teistsugune mure torkas silma aga Harjumaal Mustjõe külas, kus turismiettevõtjad Tiit Lumila ja Evika Eljas veavad Anija vallaga vägikaigast silla pärast, mille nad oma krundile ebaseaduslikult ehitasid ja mille vald nüüd kas lammutada või seadustada käsib. Ettevõtjate hinnangul kiusab vald neid absurdse bürokraatiaga, valla arvates on aga koer maetud hoopiski mujale.

Tüli on nii pika habemega, et paneb Anija vallavanema Riivo Noore Mustjõe talu nime kuuldes raskelt ohkama. "Oh jumal küll ... See lugu ei ole nii aus, nagu nad räägivad," ütleb ta.

Kui eelnevad lood on paljuski seotud maapinnal toimuvaga, siis üks lugu torkas silma ka merelt. Euroopa sadamate vahet tüürivad Hansa Shippingu laevad jõuavad sageli ka Venemaale, ettevõtte juhi kinnitusel on nende alustel veetava kauba omanikuks valdavalt Euroopa Liidu firmad.

Eesti laevafirma Hansa Shippingu laevastikus on üle 40 kaubalaeva, mis teeb firmast Euroopa laevandusäris arvestatava tegija. Ettevõtte laevad seilavad peamiselt Euroopa sadamate vahet ning paljud neist veavad kaupa Venemaa sadamatesse ning sealt tagasi lääne poole.

Peaminister Kaja Kallas hindas hiljuti Äripäevale antud raadiointervjuus Venemaal äri ajamist taunimisväärseks, märkides, et kõik ei ole küll sanktsiooni all, aga kui me soovime, et Venemaa alustatud sõda lõpeks ja see sõda ei laieneks kuskile kaugemale, siis me kõik peame tegema pingutuse.

Hansa Shippingu juhatuse liige Ants Ratas andis enda selgitused.

Nädala alguses selgus üks hirmutav areng investoritele: kergete elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes viis Harju maakohtusse saneerimisavalduse. Ettevõte jätkab siiski tegevust, et täita kõik senised ja tulevased tellimused, teatas Ampler Bikes pressiteate vahendusel.

“Viimased aastad on olnud Ampler Bikesi jaoks keerulised ning elektrijalgrataste turu olukord halvenes eriti 2023. aasta alguses. Seetõttu jäid rattad lattu seisma ning tekkisid probleemid rahavoogudega. Meil on tugev usk Amplerisse, maailmatasemel toodetesse ning hoiame ettevõtte saneerimise ajal töös," ütles Ampler Bikesi juhatuse liige Kristjan Maruste.

Ampler Bikesi juhtfiguurid – omanikfirma Kõu Mobility suurosanik Kristjan Maruste ning Ampleri tegevjuht Kadri Rehkli – tõdesid, et kui valusad otsused oleks langetatud varem, poleks firma olukord niivõrd kehv.

"Kui juba detsembris oleks tehtud kärpeid, oleksime ka ilma saneerimisprotsessita ellu jäänud," ütles Maruste. "Lisaks on õhus küsimused, kas on tehtud piisavalt palju turundust ning olid ka probleemid uue generatsiooni ratastega. Jah, ka müük üleüldiselt on langenud, kuid reaalsusega võinuks kohaneda kiiremini," märkis Maruste saneerimisteadet kommenteerides.

Kolmapäeval jätkus Ampleri osakutega kauplemis Funderbeami alternatiivbörsil. Kauplemise esimesel tunnil kukkus osakute hind 56 protsenti.

Madis Müür tunnistas Äripäeva raadios antud intervjuus, et kaotas Ampleriga pea 2 miljonit eurot. Äripäeva loodud investor Toomas tunnistas, et Ampler osutus tema elu kõige halvemaks investeeringuks.