Artikkel

    Tööturu üllatused saavad otsa

    Eesti Konjunktuuriinsituudi juht Peeter RaudseppFoto: Andras Kralla

    Enam kui aasta kestnud majanduslanguses seni üllatavalt hästi vastu pidanud tööturg kaua enam vankumatult püsida ei suuda. Ehkki kriis teeb värbamist lihtsamaks, siis süvenevat töötajate puudust see ära ei lahenda.

    Eesti Konjunktuuriinsituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on majanduse väljavaateid praegu kirjeldada lihtne – kõikide sektorite kindlustunne on ühtmoodi suunaga alla ja selle mõju jõuab ka tööturule, rõhutas ta Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Kuigi hetkel hõive rekordiline ja töötus on kasvanud suuresti Ukraina sõjapõgenike töötuna arvele võtmise tõttu ning ettevõtted on töötajaid palgal hoidnud, siis väheneva ekspordi ja tootmismahtude mõju tõttu see nii pikalt kesta ei saa.
    4 kohtaehk 26. kohale langes Eesti majandusruumi konkurentsivõime IMD konkurentsiedetabelis.
    Tööstustoodang on viimase pooleteise aastaga langenud ligi viiendiku ja tootlikkuse langemist arvestades kuni veerandi võrra, rõhutas saates Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Samal ajal on hõive püsinud sama kõrge ehk piltlikult öeldes on iga neljas töötaja alakasutatud. „Need inimesed on kinni ettevõtetes, millel pole kasvuperspektiivi, sest tööstustele on nii Soome, Rootsi kui Saksamaa suunad nõrkade väljavaadetega ja iseeneslikku taastumist ei toimu,“ selgitas Uusküla. „See tähendab seda, et inimesed peavad töökohti vahetama. Kõikidel sektoritel siiski ei lähe halvasti.“
    Majanduslangus tööjõukriisi ei lahenda
    Kuigi töötajate leidmine muutub kriisis veidi lihtsamaks, süsteemset töötajate puudust see ära ei lahenda. Eesti Tööandjate keskliidu arvutustel langeb igal aastal tööturult välja 5000-6000 inimest, mis tähendab kasvavat survet maksukoormusele, vananeva elanikkonnaga kerkivaid kulutusi pensionitele ja tervishoiuteenustele.
    Tänaste 20-30 vanuste põlvkond on Uusküla sõnul kaks korda väiksem kui 30-40 aastaste põlvkond. „Noore töötaja leidmine tähendab ettevõtetele tükki tegemist, seetõttu on ka veidi petlik see hinnang, et tööturg on tugev,“ märkis ta. Seetõttu on ka vajalike oskustega töötajate puudus ettevõtete probleemide edetabelis nõudluse puuduse järel teisel kohal. Suuruselt kolmas probleem on Raudsepa sõnul rahvusvaheline konkurentsivõime vähenemine.
    Maksutõus ei ole majandusotsus
    „See on juba tõsisem asi. Võime ju oodata seda, et väikese avatud majandusega riigi väljavaated paranevad, kui meie sihtturud paranevad. Aga sihtturud ei näita kiireid paranemise märke,“ selgitas Raudsepp. Kui väljavaated ka peaksid paranema, siis on ka teiste riikide ettevõtted valmis oma võimalusi ära kasutama ja siinsed ettevõtted peaksid olema siis nendega võrreldes konkurentsivõimelised. Raudsepa sõnul äratab see küsimuse, mida oleme konkurentsivõime kasvatamiseks teinud, või vähemalt sel teemal arutanudki.
    „Valitsus ei ole teinud mitte ühtegi mõistliku või olulise mõjuga majandusotsust. Me lihtsalt loodame, et meil läheb paremaks selle läbi, et välisturgudel läheb paremaks, siis meie ekspordiväljavaated paranevad,“ selgitas ta. „Mind teeb see olukord ärevaks, kus asjade lahendamiseks nähakse pigem seda, et rahandusminister ütleb, et me varsti jõuame järgmise maksudiskussioonini. Justkui võiks seda eelmist tõsiseltvõetavaks diskussiooniks üldse pidada. Kui hakkame niimoodi asju lahendama, siis ma ei näe seda, et suudame sihtturgude olukorra paranemise järel hakata ennast paremini realiseerima. Selleks on plaani vaja.“

    Töötukassa hinne tööturule: 4

    Selle aasta esimesel septembril oli natukene üle 50 000 töötu. Meil on hetkel arvel 4500 Ukraina sõjapõgenikku ja kui me vaatame neid registreeritud töötutest eraldi, siis töötus on viimaste aastate septembritega võrreldav. Tööotsijale on pakkumisi ja ka tööandjad otsivad ja vahetavad töötajaid, värbavad paremaid spetsialiste, sest neid on praegu tööturul. Seetõttu paneks tööturu hetkeseisule hindeks nelja. Sügisel töötus kindlasti tõuseb.

    Anniki Paulus, Töötukassa tööotsijate osakonna juht
    Kust tuleb kasv, kui idufirmad seda ei paku?
    Lõputud kriisid on meid Uusküla hinnangul ära väsitanud, selle kõrval on kasvulootust andnud idusektor, kuid neil ettevõtetel on intressimäärade tõustes raske. „See meie kasvumootor hoidis üleval tarbimist ja kinnisvaraturgu Tallinnas, on nüüd kinni keeratud. Nad hoiavad taset ja võitlevad iga euro eest, kuid buumi praegu näha ei ole,“ selgitas ta.
    Raudsepa sõnul on seda kasvumootorit keeruline asendada. „Idufirmad on hästi töötav valdkond olnud ja majandusse palju raha toonud, aga see on väga väikese investeerimisvajadusega,“ selgitas ta. „Kui selle peaks asendama mõni muu, näiteks töötleva tööstusega, siis tekib kohe mitu probleemi.“
    Esiteks peab tema sõnul olema investeerimiskindlus kõiki tulevasi rohenõudeid silmas pidades, teiseks on tööstuses investeerimismahukad projektid ja kolmandaks ei toeta investeeringuid intressitase ega geopoliitiline agressiivse idanaabri tegevuse tõttu. „Me ei ole väga riskivaba investeerimispiirkond välismaailma silmis ja see on ka üks põhjus, miks on investeeringud vähenenud. Nii et see majanduse ümberkorraldamine ei saa olema kiire ja lihtne protsess, pigem on kallis ja keeruline,“ selgitas Raudsepp.

    Eesti konkurentsivõime sai mitu hoopi

    Viimases IMD konkurentsivõime edetabelis langes Eesti sel aastal neli kohta, 26. kohale.

    Kõige suurem tagasilangus tuli just majanduse olukorra tõttu, mis puudutab hinnataset, tööturgu, väliskaubanduse ja -investeeringute ning siseturu näitajaid. Siinse tööturu väiksus, kõrget tööjõumaksud ja välistöötajate värbamise karmid piirangud on majanduse konkurentsivõimet aastaid murendanud. Samuti on töötajate puudusest tingitud kiire palgakasv kergitanud tööstuste kulusid sel määral, et nende toodang on Põhjamaades konkurentsist välja kukkunud.
    Lisaks muutus Eesti iga-aastase uuringu järgi vähem atraktiivseks välistalentidele ja tegime Euroopa suurima tagasilanguse majandusruumi uuenduslikkuses.
    Allikas: Tööandjate keskliit
  • Hetkel kuum
Raul Eamets: valitsus, äkki teeks midagi!
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Kümme ohu märki, et aktsia hakkab hapuks minema
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Aktsia rallib ja investoril on muhe meel. Samas tiksub kuklas teadmine, et igale buumile järgneb krahh ning kukkumised käivad nii kiirelt, et enamik investoreid jääb aktsiamüügiga hiljaks. Kuidas ohtu õigel ajal tuvastada?
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tippjuhid Pärnus: kas Prantsusmaa miljardid lämmatavad Eesti?
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.
Tallinna päev algas Lühikese jala värava avamisega peaministrile
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.
Tallinna päev 15. mail algas traditsiooniliselt piduliku Lühikese jala värava avamisega, mil Toompealt all-linna tulnud peaminister Kaja Kallast tervitas linnapea Jevgeni Ossinovski.