Uudised
Äripäev
15. oktoober 2023 kell 4:00

Raadiohitid: anomaaliad Grünthali kütusekaardiga ja võlakirjaturg

Äripäeva kirjutatud loo peale alustas prokuratuur kriminaalmenetlust, et uurida riigikogu liikme Kalle Grünthali kütusekaardi kasutust.Foto: Andras Kralla

Äripäeva programmist kuulati see nädal enim Kalle Grünthali kütuselugusid, Peeter Koppeli analüüsi võlakirjaturust ja otsiti nippe kinnisvara ostmiseks soojale maale.

Kuula, kuidas Kalle Grünthal püüab selgitada oma anomaalset kütusekasutust

Riigikogu liige Kalle Grünthal jäi hätta Äripäeva ajakirjanikule selgituste andmisega, miks ta on riigikogu kütusekaardiga ühel ja samal ajal tankinud nii diislit kui ka bensiini.

Küll aga lausus ta, et kindlasti oli tal selleks loogiline põhjus.

Peeter Koppel leiab, et möll võlakirjaturul närib end igale poole

Intervjuus rääkis ta pikemalt, miks on võlakirjaturul toimuv praegu aktsiaturust olulisem, kuidas võlakirjade tootluse tõus majandust mõjutab ja milliste arengute pärast tunneb ta muret.

Samuti tõi Koppel välja, kes saavad praegusest möllust võlakirjaturul kõige enam pihta, kui atraktiivseks investeeringuks on võlakirjad muutnud ja mis riskidega tasub võlakirjadesse investeerides arvestada.

Talve eest päikeserannikule peitu – nipid, mida kinnisvara ostul arvestada

Hispaanias resideeruv ettevõtja ja investor Gretel Kutan rääkis "Investor Toomase tunnis", kuidas mõni aasta pärast enda kodu soetamist Hispaanias tegid hinnad kasvuralli.

Kodu väärtuse korraliku tõusu järel hakkas Kutanil mõte liikuma Hispaanias kinnisvarasse investeerimise peale.

Praeguseks ongi Kutan peamiselt kinnisvarausku. Tema portfell on kasvanud seitsmekohaliseks ning seal on kindla koha leidnud nii korterid Eestis kui ka Hispaanias.

Saates rääkisime, millisele investorile võiks Hispaania kinnisvarasse investeerimine sobida, mida peab teadma kohaliku kinnisvaraturu eripärast ning kuidas see erineb Eesti ostuprotsessist. Lisaks jagati nippe, kuidas see protsess kõige valutumalt ja efektiivsemalt läbida.

Äripäev eetris: sponsorid tegid Pohlaku jalgealuse tuliseks

Nädala tähtsamate sündmuste kommenteerimisel arutati ka Aivar Pohlaku ja jalgpalli liidu ümber tekkinud skandaali, kus Eesti jalgpalli ninamees ei suutnud resoluutselt öelda "ei" Venemaa sportlaste osalemisele.

Meie naaberriigid Läti ja Soome said vastavalt noormeeste ja neidude järgmise aasta turniiri korraldusõiguse ning nemad ütlesid kohe ära, et nad ei kavatse mingil juhul Venemaa koondistega mängida ega neid koondiseid ka oma riiki sisse lubada, selgitas ajakirjanik Janno Riispapp.

Samal ajal ütles Eesti Jalgpalli Liidu juht Aivar Pohlak, et ta loodab, et selleks ajaks on sõda Ukrainas lõppenud ning normaalsed suhted riikide ja rahvaste vahel taastatud.

Ma ei oska ette kujutada, kuidas saab praegu toimuva valguses olla mingisuguseid normaalseid suhteid kas Ukraina ja Venemaa või Eesti ja Venemaa vahel. See on üsna mõeldamatu,” ütles Riispapp (saates al 27.02).

Ettevõtted, kes on olnud jalgpalliliidu pikaajalised toetajad – näiteks A. Le Coq, LHV ja ABC Motors – on asunud sõna võtma ja ettevõtjate sõnad on olnud ikka üpris teravad, lisas Neeme Korv.

“Kui ma nägin Aivar Pohlaku esinemist “Aktuaalse Kaamera” eetris, siis mulle tundus, et need sõnumid on need, mis on hakanud lõpuks ka kohale jõudma,” ütles ta.

“Eesti Jalgpalli Liidu avaldus, et me Venemaaga ei mängi, mis nüüd siis lõpuks ära tuli, on küll too little too late," lausus Korv.

Puidutööstuse langus saab olema suur

Nõudluse langus puittoodete järele meie peamistel eksporditurgudel on löönud puidutööstusi valusalt. Kindlasti on oodata käibe, aga eelkõige kasumlikkuse langust, ennustab audiitorfirma KPMG partner Andris Jegers.

„Võrreldes naabritega on meie puidutööstused ebasoodsas olukorras,“ lisab tänavuse puidutööstuse TOPi etteotsa tõusnud Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla.

Eelkõige peab ta silmas toorainet, mille hind on Eestis kõrgem kui ümberkaudsetes riikides. Samuti on Eestis piiranguid metsavarumisele võrreldes naabritega palju rohkem. Kõik see kokku tähendab, et Eesti toode on kallim kui naabrite oma.

Saates peatume ka Eesti tööstuspoliitikal, mida saatekülalised hindavad nõrgaks või isegi olematuks. „Ei ole konkreetset inimest, kes tegeleks näiteks puidutööstuse arenguga,“ hindab olukorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Jaano Haidla.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.