Artikkel

    Kuidas kosmoseelektrist võib saada tegelikkus

    Orbiidil päike ei looju ja kilomeetrine täpp tähistaevast ei sega, seega võiks päikesepargid orbiidile tõugataFoto: Jasmin Moghbeli/ NASA, ZUMA/Scanpix

    Mure kliimamuutuste pärast tõukab tagant läbimurdeid päikese energiat rakendavas satelliittehnoloogias.

    Noored teadlased, kes kogunesid ühel soojal maiõhtul California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) inseneriteaduste laboratooriumi katusele, ei plaaninud tol ööl ajalugu teha.
    Ent kui nad olid päev otsa seadnud üles päikeseenergiat koguva satelliidi katsetamise seadmeid, palus projekti juhtinud õppejõud neil keha kinnitada ja tööpostile naasta.
    „Kell hakkas saama kümme õhtul ja me otsustasime: „Teeme õige proovi. Vaatame, kuidas see töötab,“ rääkis California Tehnoloogiainstituudi elektrotehnika professor Ali Hajimiri. „Esialgu ei tuvastanud me mingit signaali. Siis ilmus see aga välja ja muutus üha tugevamaks.“
    Tiim oli vaimustuses. See oli esimene kord, kui mõõdetav hulk päikeseenergiat traadita ühenduse kaudu kosmosest Maa peale jõudis. Mis siis, et sellest ei piisanud isegi lambipirni sisselülitamiseks. Kosmoseelektri üha arvukamale toetajaskonnale oli see tõestuseks, et elektrinäljas planeeti on tehniliselt võimalik varustada kosmosest pärit energiaga.

    Toimetaja märkus: kui tuulikud ei mahu enam metsa ega merre ja päikesepargid kipuvad põlde vallutama, siis kuidas oleks päikeseparkide orbiidile lennutamisega? Kaks probleemi muidugi jääb, isegi hiinlased ei julge enne 2035. aastat midagi lubada ja selle ettevõtmise suurus: üks park on läbimõõdult poolteist kilomeetrit.

    „Päike on praktiliselt piiramatu energiaallikas,” ütles USA mereväe uurimislabori elektroonikainsener Paul Jaffe, kes on kosmosepõhist päikeseenergiat uurinud juba 16 aastat. „Meil oleks võimalik luua globaalne energiavõrk, mis saaks pakkuda energiat ükskõik millises maailma nurgas. Kosmoseelekter võib muuta energeetika valdkonda samamoodi nagu GPS muutis navigatsiooni.“
    Esimesena arutles kosmosest pärineva päikeseenergia üle ulmekirjanik Isaac Asimov oma novellis „Mõtleja“ (1941). Reaalses elus on seda aga pikalt peetud liiga kulukaks ja tehnoloogiliselt keerukaks lahenduseks, et see end ärilises mõttes ära tasuks. Kuid sedamööda, kuidas kliimamuutustega kaasnevad ohud muutuvad üha aktuaalsemaks ja kosmosemajandus areneb, hakkavad riigid üle kogu maailma selles peituvate võimaluste vastu huvi tundma. Nii Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Jaapani kui ka Euroopa teadlased uurivad selle tehnoloogia teostatavust, lootes alustada kosmoseeksperimente veel käimasoleva aastakümne sees.
    Hiina programm ZhuRi – tõlkes „püüa päikest“ – plaanib saata 2035. aastaks orbiidile esimese elektrijaama, mis suudaks genereerida 20 megavati jagu elektrit. Suurbritannias seisab on riigi toel käivitatud idufirma Space Solar taga seisev ettevõtjate rühm seadnud endale veelgi ambitsioonikama sihi. Nende eesmärk on ehitada kosmosesse samaks tähtajaks gigavatine elektrijaam ning täiendada seda järk-järgult lisajaamadega, mis võimaldavad 2040. aastateks saata energiavõrku 30 gigavatti elektrit. Ja kuigi Caltechi eksperimente ei rahasta mitte valitsus, vaid miljardärist filantroop Donald Bren, plaanib USA õhujõudude uurimislabor saata 2025. aastal Maa-lähedasele orbiidile kaugvälja-energiaedastuse (power beaming) näidisjaama.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investeerimiskonto laieneb krüptosse ja ühisrahastusse
Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega saab investeerimiskonto vahendeid paigutada pandikirjadesse, reguleeritud ühisrahastusse ja krüptovaradesse.
Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega saab investeerimiskonto vahendeid paigutada pandikirjadesse, reguleeritud ühisrahastusse ja krüptovaradesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallink seab kasumlikkuse agressiivsest laienemisest olulisemaks
Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene, kellega räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest?
Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene, kellega räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest?
No ei ole nii kestlikult valus
Kestlikkuse aruandluse valu ettevõtetele, ammugi väikestele, ei ole nii suur, kui seda näidata üritatakse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kestlikkuse aruandluse valu ettevõtetele, ammugi väikestele, ei ole nii suur, kui seda näidata üritatakse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Prilliäris uus liikumine: Soome kett ostab Eagle Visioni poed
Eestis juba viit prillipoodi omav Soome firma ostis juurde kuue poega Eagle Visioni optikaketi, teatas ettevõte.
Eestis juba viit prillipoodi omav Soome firma ostis juurde kuue poega Eagle Visioni optikaketi, teatas ettevõte.