Artikkel

    Kliimaseadusega seatakse suured sihid, teadmata, kuidas nendeni jõuda

    Saate "Soraineni sagedus" saatejuhid Mario Sõrm, Kaupo Lepasepp ning külalised VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson.Foto: Andres Laanem

    Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida Euroopa Liidu õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi. Paraku puudub väljatöötamiskavatsuses täielikult ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada.

    Seaduseelnõu tahetakse valmis saada järgmise aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril.
    „Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud,“ tunnustas advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“. Ta lisas, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata.
    „Selgust ja ettenähtavust on olnud väga vaja. Koalitsioonilepingud, arengukavad, Euroopa tasandil ministrite kohtumised – kõigist neist on tulnud väga palju erinevaid segadust tekitavaid signaale," rääkis Endrikson. „Raske on olnud aru saada, mis on lihtsalt mõne poliitiku visioon, mis ametlik riigi poliitika ja kas see poliitika on juba päris või alles väljatöötamisel," lisas ta.
    Endriksoni sõnul peegeldub segadus edasi kõigi igapäevaellu, kes puutuvad kokku ametnikega, kes omakorda peavad igapäevaselt otsustama, kas mõnda luba kellelegi väljastada või mitte. "Seega see mõte, et selged keelud, eesmärgid ja meetmed sätestada seadusega, on iseenesest väga õige,“ ütles ta.
    Tark ei torma
    Endriksoni sõnul ei tohi kliimaseaduse vastuvõtmisega kiirustada. Kliimakaitselisi eemärke tuleb võrrelda ja panna neile vastukaaluks ühiskondlikud ja majanduslikud eesmärgid. Sealt edasi on oluline mõjude hindamine, et saada aru, mis on ühe, teise või kolmanda meetme rakendamise tagajärg kodanikele, ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.
    „Kliimaseadus viitab justkui nime poolest keskkonnakaitsele, aga meil on eraldi olemas looduskaitse seadus, erinevad keskkonnamõjude hindamise seadused. Kliimaseadus ei tohiks olla looduskaitseseadus vol 2, vaid pigem ühiskondlik kokkulepe, tasakaalupunkti leidmine erinevate eesmärkide ja huvide vahel," rääkis Endrikson.
    Majanduskasv kliimaneutraalselt
    Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul algab hea kliimaseadus väga selgest eesmärgist. Ta rääkis, et Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates. „See on arusaadav eesmärk – majanduskasvu on võimalik mõõta SKP kasvuga, väliskaubanduse bilansiga – kas raha tuleb riiki sisse rohkem kui läheb riigist välja," selgitas Asmann.
    Ta lisas, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas pigem rikkuse edetabeli allpool otsas. „Enam ei pea teised riigid nii palju meisse panustama. Seega on ennatlik Eestil täna loobuda majanduskasvu ambitsioonist. Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ arvab Asmann.
    Asmanni sõnul on Eestit suhteliselt lihtne sildistada kliimavaenulike põlevkivitöösturitena. „Me ise defineerime ennast töötleva tööstuse ettevõttena. Täna me töötleme ümber põlevkivi. Homme tahame töödelda ümber puitu, kohe-kohe tahame hakata ümber töötlema jäätmeplasti," kirjeldas Asmann. „Meil on töös nii tootmisi, kus on CO2 heide, kui ka tootmisi, kus CO2 heidet ei ole, ja loomulikult tahab iga investor aru saada seadusandlikust keskkonnast," lisas ta.
    Asmanni sõnul tahab VKG selgust nii tänaste investeeringute jätkuvuse kui ka selles osas, kas tasub uusi investeeringuid uutesse harudesse teha. „Praegu tundub, et me viime kiiresti tehniliselt sisse Euroopas kokkulepitut, et anda mingigi legitiimsus koha peal tegutsemisele. Sisulist diskussiooni ühiskonnas ei ole,“ lisab ta.
    Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutletakse Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Kaks pangaaktsiat Buffetti portfellist, mida 1000 euro eest osta ning igavesti hoida
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: miks üritati tappa Slovakkia peaministrit
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Slovakkias püüti tappa peaminister Robert Ficot
Slovakkia peaministri Robert Fico pihta tulistati täna Gandlova linnas kultuurimaja ees, kui peaminister tuli kokkutulnud rahva ette.
Slovakkia peaministri Robert Fico pihta tulistati täna Gandlova linnas kultuurimaja ees, kui peaminister tuli kokkutulnud rahva ette.