Intellektuaalne omand – ühele ettevõtjale komistuskivi, teisele teenimisvõimalus

Intellektuaalse omandiga (IP) seotud probleemide lahendamine on sageli aja- ja ressursikulukas, mistõttu on neid mõistlik ennetada. Olulisimaks IP-ga seotud probleemiks peab Kranich seda, et ettevõte tegelikult ei omagi intellektuaalset omandit, mida ta arvab endale kuuluvat. Segadust võivad põhjustada puuduvad või puudulikud töölepingud. „Intellektuaalset omandit loovad füüsilised isikud. Selleks et intellektuaalne omand läheks füüsiliselt isikult ettevõttele üle, peab nende vahel olema sõlmitud leping,“ selgitab ta.

Kuigi töölepingu puhul tagab seadus intellektuaalse omandi ülemineku automaatselt, ei pruugi ka see olla alati piisav. Veendumaks, et loodu osas on kõik õigused ettevõttele üle läinud, tuleb üle vaadata kõik töölepingud ja teenuste osutamise lepingud. Selline olukord on tavapärane näiteks disainiteenuste sisse ostmisel.

„Ettevõtja ostab mõne toote kujunduse disaini sisse, kõik on hästi, töö käib. Kuid ühel hetkel minnakse tülli ja lepingut ei ole. Ja siis ütleb toote pakendi disaininud pool, et me ei ole leppinud kokku, et autoriõigused sellele disainile läheksid sulle üle, need on minu õigused ja ma keelan sul seda disaini kasutada. Siis on ettevõtja sellises olukorras, et seda pakendit ta ilma loata kasutada ei või ja loa saamiseks peab teisele osapoolele midagi juurde maksma või läbi rääkima,“ manab vandeadvokaat silme ette potentsiaalse ohukoha.

Ettevõtjatel on mõistlik teha läbi intellektuaalse omandi audit, mis on analoogne andmekaitseauditiga. Selle käigus vaadatakse sisse kogu ärisse; kaardistatakse ära, mis on juba tehtud ja kuidas on intellektuaalne omand loodud ning vaadatakse üle kõik lepingud ja dokumentatsioon.

Esimese sammuna selgitatakse välja, mis on puudu ja tuleks kindlasti ära parandada. „Tegelikult on soovitatav minna isegi kaugemale ja mõelda mitte ainult selle peale, mida peaks ära parandama, vaid kuidas me saaksime intellektuaalset omandit kui ettevõtte vara edasi arendada ja kasvatada ning selle väärtust suurendada,“ räägib Prosa. „Näiteks, kas meil on mõni leiutis, mille puhul me näeme, et me peaksime seda patenteerima. Või kas me kasutame mingit brändi, mille me peaksime kindlasti kaubamärgiga ära kaitsma.“

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist, domeeni registreerimisest, autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa.