Kuula

Edukas Eesti on jõudmas otsustavasse järku

Arvamuskonkursi Eduka Eesti auhinnalaud ei piirdu suurte rahaliste preemiatega. Pildil õnnitleb žürii liige Ain Hanschmidt eelmise konkursi lõputseremoonial üht nominenti, Eesti Gaasi lemmikuks valitud TalTechi vanemteadurit Hella Riisalut.Foto: Andras Kralla

Arvamuskonkursile Edukas Eesti, kus peavõit on 10 000 eurot, saab töid esitada märtsi lõpuni ehk veel neli nädalat.

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2024.

Märtsi alguse seisuga oli konkursile laekunud juba ligi poolsada ideed ja iga päev toob lisa. Nagu alati, on osalejate seas avalikkusele tuntud nimesid – ettevõtjaid, teadlasi, ökonomiste –, kuid Äripäeva ehk korraldajate ning toetajate esindajatest moodustatud žürii silmis on kesksel kohal idee, mitte autori tiitel.

Eelmise hooaja võitis Heidelbergi ülikooli majandustudeng Martin Palmiste, kes pakkus välja uue lähenemise heitmekaubandusele, mille autor ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.

Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus.
Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga parimale rohepööret puudutavale ideele.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected]. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2024.

Võidutöö, mida teavad kõik

Tänavu on mitu Eduka Eesti ideed juba vastukaja tekitanud, näiteks kohe konkursi alguses ilmunud Fred Kaasiku pakutud mõte RMK börsile viimisest, Margus Raha fosforiidi kaevandamise võimalikkusest ja Einari Kiseli lugu Estlink 3 uuest trassist. Aga nagu tavaliselt, on ilmunud ka üsna vapustavaid mõttelende, nagu Mikk Vainiku kosmosekoristuspäev või Põim Kama ajapank.

Et konkursil välja käidud ideed võivad tegelikkuseks saada aastaid hiljem, näitab 2015./2016. aastal hooaja võitnud Priit Alamäe “personaliseeritud riigi” käsitlus, mis kaheksa aastat hiljem on jõudnud koguni koalitsioonilepingusse kui “personaalne riik”, ja mille üle poliitikud nüüd kirglikult vaidlevad.

Käesolevast hooajast on nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.

Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Martin Palmiste (2023)“Kliimadividendid oleks valuvaigisti rohepöörde mõju leevendamiseks”
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Ain Aaviksoo (2022) "Miljardid, mis tuleb tagasi võita"
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
Kalev Kaarna (2021) "Laseme 400 koolidirektoril painutada Eesti reaalsust"
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Demis Voss (2020) "Stipp, mis murrab tööjõupuuduse"
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
Kalev Kaarna (2019) "5G teeks Eesti 5x rikkamaks"
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Ahto Lobjakas (2018) "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi"
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Jaak Laineste (2017) "Taome äpid e-reaalmajanduseks"
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Priit Alamäe (2016) "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Tarmo Tanilas (2015) "Ostame tootlikke varasid"
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Tarmo Tanilas (2014) "Seame sisse pensionikonto"
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Heiki Urbala (2013) "Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python"
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Raul Ennus (2013) "Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima"
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Edukas Eesti