Neivelti tehingute puhul võis olla tegemist siseinfo kasutamisega, kuna vahetult pärast 10. septembril sõlmitud tehingut teatas Hansapank suunatud aktsiaemissioonist ja augustis saadud 25 miljoni krooni suurusest kahjumist. Pärast neid uudiseid kukkus Hansapanga aktsia hind mõne nädalaga 100 krooni tasemelt 50 krooni peale.

Tallinna börsi reeglite kohaselt ei tohi emitendi ehk siis noteeritud ettevõtte juhatuse liige teha tehinguid emitendi väärtpaberitega tähtaja jooksul, mis algab üks nädal enne aruandeperioodi lõppu ja lõpeb aruande avalikustamisele järgneval päeval.

Hansapangast antud info kohaselt müüs Neivelt 1998. aasta 10. septembril kell 17.00 pärast börsipäeva lõppu Helsingi börsi kaudu 50 000 Hansapanga aktsiat. Sel päeval oli Hansapanga aktsia sulgemishind börsil 98 krooni ja keskmine hind 106 krooni. Neivelt sõlmis tehingu 111 krooni pealt, mis andis talle võrreldes keskmise hinnaga juba 250 000 krooni võitu. Et tegemist oli tulevikutehinguga, sai Neivelt aktsiate müügist raha kätte 1,5 kuu pärast, oktoobri lõpus.

Börsireeglite kohaselt poleks Neiveltil olnud õigust teha Hansapanga aktsiaga tehinguid eesmärgiga saada kasu aktsiahinna muutumisest ühe kuu jooksul. Kuigi tehing sai formaalselt teoks 1,5 kuu pärast, fikseeriti hind sõlmimise ajal.

Oktoobri lõpuks ajaks oli Hansapanga aktsia hind langenud 50 kroonini. Neivelt võitis tehingust 2,7 miljonit krooni. Postimehe andmetel hindas Neivelt aktsiate soetamisväärtuseks 1 kroon tükk, mis teeks võiduks 5,5 miljonit krooni.

Kasumi pealt tulumaksu maksmisel tekkis Neiveltil vaidlus maksuametiga, kuna Neivelt oli saadud tulu üle kandnud oma firmasse OÜ Nõuanne.

Maksuspetsialist Olavi Kärsna ütles, et aktsiate üleminekul firmale oleks Hansapank pidanud sõlmima Neivelti firmaga OÜ Nõuanne uue lepingu.

Indrek Neiveltilt polnud nädalavahetuse jooksul võimalik tehingu motiivide kohta aru pärida. Reedel alustas tehingute uurimist Tallinna börs, kuna tegemist võis olla keelatud ajal tehtud tehingutega. Lisaks uurib tehinguid finantsinspektsioon.

Keelatud tehingud avastas börs Pro Kapitali juhtide tausta uurides, Pro Kapitali juhtide keelatud tehingud olid Pro Kapitali aktsiatega börsi nimekirjas kauplemise lõpetamise üheks põhjuseks.

Börsi juht Gert Tiivas ütles, et kõigepealt paneb börs koos finantsinspektsiooniga kokku faktid ja teeb endale asjaolud ning konteksti selgeks. “Kindlasti ei tohi kiirustada järeldustega, mis võivad osutuda ebaadekvaatseks,” ütles Tiivas.

Tiivas ütles, et Indrek Neivelt on talle kinnitanud, et on antud juhtumi puhul käitunud heas usus ning järginud börsi reglementi, Hansapanga sise-eeskirju ning sisekontrolli soovitusi.

Maksuameti juht Aivar Sõerd kohtus reedel Neivelti nõustajatega audiitorfirmast PricewaterhouseCoopers. Sõerd peab 17. maiks otsustama, kas Neivelt peab tasuma täiendavalt üle miljoni krooni tulumaksu.

Hansapanga nõukogu polnud nädalavahetuseks esitanud oma seisukohta panga juhi osas. Nõukogu esimees, Swedbanki esindaja Anders Sahlen oli reedel puhkusel. Nõukogu liige Lennart Lundberg ütles reedel, et ei saa Neivelti küsimuses mitte midagi kommenteerida. Ta tunnistas, et tal pole piisavalt infot Neivelti asja kohta, kuigi Neivelt oli nõukogu liikmeid oma tehingutest teavitanud.

Svenska Handelsbankeni esindaja Eestis Bo Kragh ütles, et tema ei soovita Indrek Neiveltil praeguses olukorras tagasi astuda.

Kragh meenutas analoogset juhtumit 1980ndate lõpus Rootsis. Rootsi Skandinaviska Enskilda Bankeni, nüüdse Ühispanga omanikpanga president Jacob Palmstierna astus toona ametist tagasi, kuna Rootsi maksuamet süüdistas teda maksude maksmisest kõrvalehoidmises ja tema töökabinetis korraldati läbiotsimine. Panga maine päästmiseks otsustas Palmstierna tagasi astuda, pärast aga mõistis kohus ta õigeks.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki