Pühapäeval toimuval hääletusel tuleb kahest halvast variandist valida parem. Äripäev soovitab liitumise referendumil tõmmata hääletussedelil rist “jah”-kasti.

Meie soovitus võib lugejatele tulla üllatusena, sest Äripäev on olnud Euroopa Liidu suhtes aastaid kriitiline. 2001. aasta märtsis teatasime juhtkirjas, et toimetus on vastu Eesti kiirele liitumisele Euroopa Liiduga. Meie hinnangul oli Eesti läbirääkijate peamiseks eesmärgiks kõnelused kiiresti lõpetada, millega kaasnes oht, et me ei saa maksimaalselt häid liitumistingimusi.

2001. aastal toimus Eesti poliitikute suhtumises murrang. Poliitikud hakkasid varasemast julgemalt Eestile paremaid tingimusi välja kauplema ja saavutasid selle, et liitumistingimused muutusid Eesti jaoks paremaks.

Tõenäoliselt oli poliitikute meelemuutuse põhjuseks see, et eestlaste toetus Euroopa Liiduga liitumisele 2001. aasta alguses kukkus. See tõi poliitikud tagasi kahe jalaga maapeale. Tollane peaminister Mart Laar keelas koguni ebapopulaarsete otsuste põhjendamise euroliiduga.

Kuna liitumisläbirääkimised on lõppenud, siis on praegu hilja nutta taga paremaid liitumistingimusi. Referendumil “jah” ütlemine ei tähenda seda, et me tulevikus peaksime jääma rahule kõige sellega, mis euroliidus toimub. Kindlasti on Äripäev edaspidi Euroopa Liidus toimuva suhtes kriitiline, sest paljud sealsed suundumused ei ole ettevõtjatele kasulikud.

Toimetus soovitab öelda pühapäeval “jah”, sest Euroopa Liidust välja jäädes hüppaksime pea ees vette tundmatus kohas. Me võime õnnestuda ja olla edukad, kuid samas on olemas risk, et me eksime, ning me ei tea, millised tagajärjed sellel eksimusel võivad olla.

Liitumise plussid ja miinused on aga meile teada ja me saame nendega oma tegevuses arvestada. Euroliidu miinusteks on bürokraatia suurenemine, Eesti majanduspoliitika muutumine protektsionistlikumaks, jäik tööjõuturg, kõrged maksud, kolmandatest riikidest tooraine importimine või sinna toodete eksportimine võib muutuda keerulisemaks. Aga riik või ettevõtja saab oma tegevusega nende negatiivsete tegurite mõju vähendada. Näiteks järgmisel aastal tõuseb seoses liitumisega Eestis kütuseaktsiis, samas väheneb füüsilise isiku tulumaksumäär ning suureneb tulumaksuvaba miinimum.

Mis puudutab kauplemist kolmandate riikidega, siis tegelikult läheb valdav osa Eesti ekspordist Euroopa Liitu ja pärast liitumist Euroopa turu osa suureneb veelgi, sest liikmesriikide arv suureneb. Tuleb ka arvestada seda, et Euroopa Liit on Venemaa, USA, Jaapani, Ukraina jt kaubanduskõneluste pidamisel palju mõjukam läbirääkimispartner, kui seda oleks Eesti üksinda. Seetõttu võime Euroopa Liidu liikmetena ka kolmandate riikide turgudele senisest lihtsamini pääseda.

Kui me ütleksime praegu liitumisele “ei” ja hiljem selguks, et me tegime valesti, siis ei ole kindlust, kas meil tekib kunagi võimalus oma eksimust parandada. Esiteks ei ole selge, kas ja millal Euroopa Liit veel laieneb. Teiseks on tõenäoline, et me ei pruugi järgmisel katsel saada paremaid liitumistingimusi ehk paremat liitumislepingut. Euroopa Liidu vanade liikmesriikide huvi liitu laiendada on seotud sooviga kindlustada enda ettevõtetele parem positsioon kiiresti kasvaval Kesk-Euroopa turul. Eeskätt ahvatleb euroliitu 40 miljoni elanikuga Poola.

Tänaseks on selge, et kõik teised kandidaatriigid peale Läti ja Eesti on otsustanud liituda. Kui me jääme seekord kõrvale, siis tulevikus on meil raske Euroopa Liitu veenda, et me oleme neile vajalikud. Tõenäoliselt on Euroopa Liit nõus meid ka mõne aasta pärast liitu võtma, aga siis on tingimused meie jaoks halvemad. Näiteks on tänu Poolale õnnestunud kandidaatriikidel nõuda välja esialgu pakutust paremad liitumistingimused põllumajandusküsimustel.

Euroopa Liiduga liitumise vastased väidavad, et liitudes kaotame me oma iseseisvuse ja delegeerime olulistes küsimustes otsustamise Brüsselisse. Tegelikult juhtub see ka liidust välja jäädes.

Liitu kuuludes on Eestil võimalik meile oluliste otsuste langetamisel kaasa rääkida. Heaks näiteks on maksupoliitika. Eesti tulumaksuseadus on pinnuks silmas kõrge maksukoormusega riikidele. Euroopa Liitu kuuludes saame takistada Soome ja Rootsi plaani lülitada Eesti nn maksuparadiiside nimekirja.

Me võime küll öelda, et Euroopa Liidust välja jäädes määrame oma maksupoliitika ise, aga see sõltumatus on näiline. Kuna meie majandus on seotud Euroopaga, siis on Euroopa Liidu liikmesriikidel tõhusaid võimalusi sundida liitu mittekuuluvat Eestit oma maksupoliitikat muutma.

Soovitame hääletada “jah” poolt ka seetõttu, et Euroopa Liidust välja jäämine tekitaks Eesti poliitilisel maastikul segadust ja ebastabiilsust. See võib Eestist peletada välisinvestorid.

Euroopa Liitu kuulumise üheks plussiks on see, et meie elu muutub mugavamaks. Reisides saame Euroopa riikide piire ületada kiiremini. Euroopa turul tegutsevatel ettevõtjatel kaovad ära tolliformaalsused. Lihtsam on minna tööle ja elama mõnda teise Euroopa riiki. Varsti tuleb ka Eestis käibele euro. Euroopa Liitu kuulumine loob ka tavakodanikule palju uusi võimalusi ning suurendab meie otsustusõigusi ja vabadusi.

Euroopa Liiduga liitumise kõige suurem oht Eesti jaoks ei tule tegelikult Brüsselist. Kõige suuremaks ohuks on see, et Eesti tipp-poliitikutel ja ametnikel tekib europohmell, sest pikki aastaid Eesti poliitikute ja ametnike tegevust suunanud eesmärk on täitunud.

Tegelikult on Eestil vaja uut eesmärki. Selleks võiks olla maailma konkurentsiedetabelis esimesele kohale tõusmine või järgneva kümne aasta jooksul Eesti elanike sissetulekute kahekordistamine.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki