Börsikommentaar: Väärtpaberitehingud on muutunud väga odavateks

21. juuni 2006, 09:16

Leidsin http://web.archive.org aadressilt Hansapanga vana kodulehekülje ja sealt hinnakirja aastast 1998. Selle ajaga võrreldes on toimunud suured muutused.

Väärtpaberitehinguid tehakse täna pea poolmuidu. Väärtpaberite hoidmise pool on odavnenud, kuid Eesti väärtpaberite osas kallinenud.

1998. aastal maksis tehing Eesti väärtpaberitega 0,5 protsenti tehingusummast, minimaalselt 195 krooni. Praegu maksab see teenus 0,2 protsenti tehingusummast, minimaalselt 50 krooni. Kui aga kasutada kauplemiskontot, siis maksab teenus 0,1 protsenti, miinimumsumma on 50 krooni. Praegu kehtivad samad tingimused ka Läti ja Leedu väärtpaberitele. 1998. aastal maksis tehing Läti väärtpaberitega 0,5 protsenti, minimaalselt 295 krooni. Ka Leedu väärtpaberitega tehing maksis minimaalselt 295 krooni, kuid 1 protsent tehingusummast.

Väärtpaberikonto avamine eraisikule maksis juulis 1998 15 krooni, täna maksab see teenus 30 krooni. Eraisikule maksis Eesti väärtpaberite hoidmine viis krooni kuus ehk 60 krooni aastas. Praegu maksab see vähemalt kümme krooni kuus, juhul, kui Eesti väärtpabereid on kuni 100 000 krooni eest. 100 001 kroonist 500 000 kroonini maksab Eesti väärtpaberite hoidmise teenus 50 krooni ja üle miljoni krooni kuus puhul 75 krooni kuus.

Läti väärtpaberite hoidmine maksis 0,03 protsenti väärtpaberite turuväärtusest, minimaalselt pea 42 krooni kuus. Täna maksab see teenus 0,01 protsenti, minimaalselt 25 krooni.

Leedu väärtpaberite hoidmine maksis 0,007 protsenti väärtpaberite turuväärtusest, minimaalselt 42 krooni kuus. Nüüd maksab Leedu väärtpaberite hoidmine 0,003 protsenti ehk minimaalselt 10 krooni kuus.

Venemaa väärtpaberite hoidmine maksis 0,042 protsenti portfelli mahust kuus, nüüd maksab see rohkem – 0,08 protsenti kuus. Vene väärtpaberite hoidmine on jäänud luksuseks – see maksis 1998. aastal minimaalselt 500 krooni kuus ja maksab sama palju ka täna.

Kui minna väärtpaberiteenustest natuke kaugemale, siis Eesti krooni arvelduskontole maksti kolm protsenti intressi, täna 0,2 protsenti. Arvelduskrediidi intressiks küsiti 1998. aastal 16 protsenti. Kuigi intressitase on meeletult kukkunud, küsib Hansapank täna arvelduskrediidilt väiksematelt summadelt koguni kõrgemat intressi, kui 1998. aastal. Alates 6000 kroonist võtab Hansapank praegu 16 protsenti intressi, alla selle summa 19 protsenti aastas (võtmeklientidele on intress kahe protsendipunkti võrra madalam).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing