Nädala välisnägu: Saddam surma

Mariliis Pinn 29. detsember 2006, 16:54

Teisel jõulupühal kinnitas Iraagi kõrgem
kohus eksdiktaator Saddam Husseinile inimsusevastaste kuritegude eest määratud
surmanuhtluse, mis viidi täide laupäeva varahommikul.

Valge maja tervitas otsust kui tähtsat verstaposti Iraagi pingutustes „asendada türanni võim seadusliku korraga” riigis, kus verise türannia asemel lokkab täna verine anarhia ning kus vaatlejate hinnanguil ei too Saddami ülespoomine olukorra normaliseerumist kuigivõrd lähemale. Pigem vastupidi, andes uue ettekäände uuteks terroritegudeks.

Pentagoni andmeil on Iraagis tänaseks hukkunud rohkem USA sõdureid kui oli surmasaanuid 2001. a 11. septembri terrorirünnakus Maailma Kaubanduskeskusele. (Viimane oli USA presidendi George W. Bushi jaoks üks ettekääne Iraagi ründamiseks, ehkki vastav uurimiskomisjon ei leidnud hiljem Iraagil terroriteos mingit rolli) Sõjategevuse rahastamine nõuab USA Kongressi uurimisorgani CRSi hinnangul juba vähemalt 8-9 miljardit dollarit kuus. Kokku on sõda Iraagis tänaseks maksma läinud üle 300 miljardi dollari, mis tuleval aastal ähvardab kasvada 400 miljardile dollarile. Kui liita ka Afganistani operatsiooni maksumus, ületavad kulud juba 500 miljardit dollarit, mis on võrreldav Vietnami sõja kuludega.

Kuivõrd on sellise hinnaga Iraagis edu saavutatud, näitab kasvõi veel üks sündmus sellest samast nädalast - Briti vägede rünnak politseijaoskonna vastu Basras. Tegemist on piirkonnaga, mis algselt öeldi olevat suhteliselt rahumeelne piirkond võrreldes pealinna Bagdadiga, kuid mis selle intsidendi valguses pole kaugel anarhiast. Ja rünnati politseijõude, keda koalitsiooniväed on ise välja õpetanud, et neile Iraagi juhtimine üle anda.

Keskmiselt ulatus rünnakute arv ajavahemikus selle aasta augustist novembrini rekordilisele 1000 intsidendile nädalas, märkis Pentagon oma viimases kvartaliaruandes sõjategevusest Iraagis. Ammu enam pole vastamisi vaid koalitsiooniväed ja Saddami toetajad, anarhiat kütavad etnilised ja religioossed konfliktid ja kuritegelike gruppide rivaalitsemine.

Saddami advokaadid hoiatasid, et eksdiktaatori hukkamine võib Iraagis vallandada uue vägivallalaine. Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse julgeolekuanalüütik Anthony Cordesman aga leiab, et vägivald oleks jätkunud nii või teisiti. "See on midagi, mis toimub juba hulk aega hiljem, kui Saddam Hussein veel sündmusi mõjutas,'' ütles ta intervjuus agentuurile Bloomberg. Ka Saddami kohtuprotsessis Iraagi tribunali nõustanud Ohio juuraprofessor Michael Scharf Ohiast leiab, et „etnilisesse ja religioossesse konflikti haaratud Iraagi vastupanujõud ei võitle enam Saddami nimel. Paljude inimeste arvates oleks lihtsalt parem, kui teda enam ei oleks.”

5. novembril mõistis Iraagi tribunal Saddami süüdi 148 šiiidi tapmises Dujaili külas karistuseks 1982. a Saddamile korraldatud atentaadikatse eest. Sel nädalal kinnitas Iraagi kõrgem kohus eksdiktaatorile mõistetud surmanuhtluse, mis tuli Iraagi seaduste järgi ellu viia 30 päeva jooksul. Paljud kurdid oleksid tahtnud näha süüdimõistvat otsust ka paralleelselt alanud kohtuasjas 182 000 kurdi tapmise eest keemiarelvaga 1987 ja 1988. a.

Sel nädalal sai Saddam võimaluse oma lähikondsetega vanglas hüvasti jätta ning Iraagi rahvale saadetud läkituses teatas ta, et läheb rõõmuga märtrisurma vaenlase käe läbi. Iraaklasi kutsus ta aga üles võõrvägedele heroilist vastupanu osutama.

Kuidas edasi, hakkab ehk selguma jaanuaris, kui president Bush avalikustab USA uue tegevusplaani Iraagis, mille üle ta sel nädalal oma valitsusliikmete ja julgeolekuametnikega Texase rantšos nõu pidas. USA meedias on nimetatud võimalust, et USA võib otsustada oma umbes 140 000 sõdurile Iraagis veel paarkümmend tuhat meest lisaks saata. USA Kongressis ülekaalu saavutanud demokraadid on aga juba teatanud, et ei toeta Iraagis USA vägede arvu suurendamist. USA endise välisministri James Bakeri ja endise kongresmeni Lee Hamiltoni juhitud komisjoni ettepanekud tuua USA väed 2008. a Iraagist koju ja alustada lahenduse leidmiseks kõnelusi naaberriikide Iraani ja Süüriaga on Bush tagasi lükanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2006, 13:23
Otsi:

Ava täpsem otsing