Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks venib Michali ülekuulamine?

Minister Kristen Michal pole prokuratuurile tunnistusi andnud, ehkki rahastamisskandaalist ajendatud menetluse algusest on möödas peaaegu 2 kuud.

Riigiprokurör Heili Sepp ütles, et Michali jätkamine justiitsministrina pole menetlust otseselt takistanud. Seevastu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter sõnas, et tõenäoliselt on Michali ametisse jäämine kui mitte kriminaalmenetlust takistanud, siis keerulisemaks muutnud. "Selge see, et mõnevõrra ebamugavam on prokuratuuril seda kuritegu uurida. Seal ei pruugi olla niivõrd mõtlemist oma ametikoha või palga peale, vaid lihtsalt sellele, et ta (Michal - toim) on ülemus," sõnas Ginter.

"Peaprokuröri ametikoht on peagi ümbernimetamisel, tähtaeg saab täis 2015. aastal ning seega tuleb mõelda ka tulevikule. Prokurörid näevad samuti, et iga aasta detsembris istub koos valitsus ja otsustab seda, millist palka hakkavad prokurörid järgmisel aastal saama," ütles Ginter.

"Enne tema ülekuulamist on vaja teha kindlaks võimalike rikkumiste ulatus, mille kohta tuleb anda kriminaalmenetluse käigus seisukoht ning panna paika ülekuulamisel esitatavate küsimuste ring. Tegemist on keeruka kriminaalasjaga ja nende asjaolude selgitamine võtab paratamatult veidi aega," ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp üleeile. Eile kinnitas prokuratuur, et Michali ülekuulamise täpne aeg on endiselt otsustamisel.

Ent Ginteri hinnangul on Michalil täna hilja tagasi astuda, sest kahju on juba tekitatud sellega, et avalikkus vaatab ja mõtleb, kas ikka prokuratuur suudab sõltumatult uurida või mitte. "Selgelt häirib õigusasutuste prestiiži , et avalikkuses selline kõhklus on tekkinud. Võimalik, et päris alguses oleks selline käitumine (tagasiastumine - toim) ära hoidnud kõik sellised spekulatsioonid, mis praegu prokuratuuri sõltumatuse üle on."

Mõned üldised menetluse põhimõtted:

Tõkendi seadmine. Tõkendit kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale - hetkel pole justiitsminister kumbagi. Tõkendi kohaldamine pole rutiinne asi, vaid see on põhjendatud konkreetse vajaduse ilmnemisel. Näiteks, kui on alust arvata, et isikut ei saa ilma tõkendita vajalikeks uurimistoiminguteks kätte. Tõenäoliselt võiks Michalile tõkendi seadmine tülikaks muutuda mõne tööülesande täitmisel.

Esmajärjekorras teostatakse edasilükkamatud menetlustoimingud, kuna nendega viivitamine tähendab tõendite osalist või täielikku kaotsiminekut. Kui näiteks sündmuskoha vaatlust ei tehta kohe, võib olustik kohapeal muutuda ja kuriteojäljed hävineda. Ginteri sõnul tuli see kriminaalasi prokuratuurile niivõrd ootamatult, et mõnevõrra on mõistetav, et kriminaalmenetluse algatamise ja Reformierakonna kontori läbiotsimist lahutas kaks päeva.

Uurimise käigus kogutakse tõendeid mitmete versioonide kohta. Kõiki püstitatud menetlusversioone tuleb kontrollida paralleelselt ja üheaegselt, mitte järjestikuliselt. Väär on praktika, kus kohtueelne uurimine on ühesuunaline ning kontrollitakse ainult ühte versiooni, kusjuures menetleja jätab kõik teised versioonid kõrvale. Nii võivad tõendid vahepeal hävineda ja tunnistajaid ei suuda enam meenutada tõendamise seisukohalt olulisi fakte. Seega võiks vähemalt teoorias menetlus kulgeda kiiremini, kui seni antud tunnistustega saaks kõrvutada Michali ütlusi. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp kinnitas üleeile, et prokuratuur kogub tõendeid mitme versiooni kohta.

Tõenäoliselt võivad mõned potentsiaalsed tunnistajad peljata prokuratuuri pöördumist, sest kardavad, et justiitsminister võib prokuratuurilt välja küsida tunnistajate nimed ja tunnistuste sisu. Riigiprokurör Heili Sepp sõnas, et justiitsministri positsioon ei anna talle lihtsustatud juurdepääsu kriminaalasja materjalidele.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast, millised mida arvab Michal sellest, et teda pole veel tunnistajapinki kutsutud.