Riigikontroll: maanteeamet jätab pool tööd tegemata

Probleemid teehoiukavades ettenähtu elluviimisel olid tekkinud hoolimata asjaolust, et maanteeameti eelarve üldmaht vastas vaatlusalusel perioodil pea alati teehoiukavades soovitule. Siiski pole kavade järgimise probleemides midagi üllatavat: kui vaadata projektide lõppmaksumusi, on näha, et enamik projekte läks oluliselt kallimaks, kui kava koostamisel oli eeldatud – tavapärane oli projekti kallinemine 50%, kuid polnud haruldane ka mitu korda suurenenud hind.

Seetõttu oli ka võimalik vähem teehoiukavas olnud objekte töösse võtta. Samas on maanteeamet teinud remonte ka teehoiukava väliselt, lähtudes teekatte tegelikest remondivajadusest.

Riigikontrolli hinnangul ei saa enamikku sellistest kallinemistest põhjendada üldise hinnatõusuga, kuna ehitushinnaindeksid ei ole isegi kõige suurema buumi ajal sedavõrd palju suurenenud.

Maanteeametil oli raskusi, et esitada auditi jooksul riigikontrollile ammendav ülevaade põhimaanteedel tehtud remontidest. Näiteks kinnitati, et ajavahemikul 2008–12 oli remontide kogumaht 220 miljonit eurot, kuid andmeid üle kontrollides ilmnes, et tegelik summa on 335 miljonit.

Riigikontrolli auditist nähtub, et maanteeameti püüdlused panustada teede projekteerimise ja järelevalve kvaliteedi parandamisse on asjakohased ja vajalikud, sest senise kvaliteediga pole põhjust rahul olla.

Lähemalt uuris riigikontroll kümmet 3 km pikkust põhimaantee lõiku (sh projekteerimist, renoveerimist ja järelevalvet) Eesti eri paigus, mida oli renoveeritud aastail 2002–12. Pea kõikides oli töö käigus tuvastatud hulgaliselt vigu, mis olid toonud kaasa lisatöid. Kohati olid vead olnud silmanähtavad, näiteks oli projektis tee muldkeha kitsam kui lõigul juba paiknev sild. Teises kohas põhjendati aga projekti muutmist (tee pinna tõstmist 30 cm võrra) poole kilomeetri kaugusel asuva Peipsi järve võimaliku kõrge veetasemega, kuigi teadaolevalt ei ole selles kohas maantee ja järve vahele jääv küla kunagi üleujutuse kätte jäänud.

Riigikontrolli arvates ei saa pidada normaalseks, et projektide kohta tehakse ehitamise käigus sadu märkusi arvutusvigade jms pärast. Vastutust tehtud vigade eest pole aga õieti rakendatud, teadaolevalt on maanteeamet seda teinud vaid üks kord.

Järelevalvajate töö on olnud pahatihti lohakas, nõutud proove või mõõtmisi ei olnud sageli tehtud, mõõtmised ei vastanud tihti tegelikule olukorrale või oli tulemusi ära ootamata lubatud töödega jätkata.