Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äride kindlustunne tugevnes hoogsalt

    Poepidajad vaatavad tulevikku lootusrikkalt: iga teine kaubandusettevõtte ootab müügi kasvu.

    Kõige positiivsemalt hindavad ärikonjunktuuri autoettevõtjad, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) baromeetrist.
    EKI direktori Marje Josingu teatel hindas üheksa ettevõtet kümnest ärikonjunktuuri vähemalt rahuldavaks.
    Škoda edasimüüja Auto 100 Tallinn juhatuse liikme Toomas Kuuse sõnul jõuavad kõik konjunktuurimuutused autokaubandusse mõnekuulise viitega.
    Kuusk ütleb, et praegu on ettevõtte müük samal tasemel kui mullu samal ajal. "Kriisiaja autoturu kukkumised mitu korda on kõigil värskelt meeles ja seega on ka turu püsimajäämine eelneva aasta tasemel kindlustunne," leiab Kuusk. Automüüja viitab statistikale, mille järgi püsib 2014. aasta jaanuaris müük mulluse sama aja tasemel, erilist kasvu pole.
    Ka Auto 100 müük pole tänavu eelmise aastaga võrreldes suurenenud, kasvatas ettevõte kasumit, sest varasema kasvanud müügi tõttu käib hoolduses rohkem autosid ja hooldekeskuste laiendamine suurendas tänavu jaanuaris oluliselt tulu võrreldes mullusega.
    Soe talv suurendab laovarusid. Keskmisest soojema talve tõttu on mitme rõivaid müüva kaupluse laos tekkinud ülejääk, mida ettevõtjad proovivad soodsama hinnaga müüa. Mõnele tähendab talve tulek aga olulist käibe kasvu.
    Josingu teatel on kaubandusettevõtete kindlustunne parem kui eelmise aasta veebruaris, iga teise kaupluse hinnangul suureneb müük lähema kolme kuu jooksul.
    Josingu sõnul on rohkem probleeme rõivafirmadel. "On selge, et tavapärasest erinev ilm tekitab pikalt kaupu ette tellivate garderoobikaupluste jaoks probleeme ja 22% garderoobikaupluste hinnangul on nende varud liialt suured," teatas ta.
    Sportlandi juhatuse esimehe Gerd Kiili sõnul sõltub talvehooaeg kõige rohkem ilmast. Tema sõnul kasvas ettevõtte käive märgatavalt jaanuaris tulnud talvega. "Rusikareeglina võib öelda, et spordi ja vabaajasektoris annab üle 20 protsendi käibest hooajale vastav parim võimalik ilm," ütles Kiili. Sportlandi juhi sõnul proovitakse suurenenud laovarusid müüa varasema ja jõulisema allahindlusega. Sellise strateegia tõttu suudeti jaanuaris saada ka paremad tulemused.
    Kiili sõnul on praegu kõik talveriided ja -jalatsid müügis poole odavamalt ning mõnede toodete puhul on hinda langetatud rohkemgi. Tegemist on allahindluse viimase lainega, kuna märtsist tahab firma keskenduda rohkem kevadistele kaupadele.
    Eestis rõivaste kaubamärke Reserved, Cropptown ja House esindava LPP Retail Estonia juhi Tarmo Põikliku teatel on soe talv kindlasti ebaharilik, mis mõjutas otseselt teatud kaubagruppide läbimüüki. LPP juhi sõnul avaldus ilma mõju kõige rohkem just laoseisus. Kuna ettevõtte valikus on talvekaupadel vaid teatud osa, siis näiteks sviitrid, jakid ja pusad olid prognoositust populaarsemad. Samal ajal ei saavutanud joped, mantlid ja ekstreemsemast otsast ka suusapüksid loodetud müüginumbreid.
    "Alustasime allahindlusega pisut varem ning kärpisime hindu jõuliselt. Kes otsustas talvemõnusid kuskil kaugemal nautida, sai vajaliku varustuse Eestist väga soodsalt," ütles Põiklik. Tema sõnul proovivad LPP kauplused praegust hinnataset hoida, mistõttu pole suuremaid hinnamuutusi plaanis.
    Restoranidel raske. Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on veebruaris kuu ajaga veidi kerkinud ja ärikonjunktuur sarnaneb eelmise aasta alguse seisuga. Josingu sõnul püsib kindlustunne hea IT- ja kinnisvarasektoris. "Maanteetransport pole rahul nõudlusega viimaste kuude jooksul, kuid näeb lähikuudel olukorra parenemist. Nõudluse kasvu lähikuudel näevad ette kõik teeninduse valdkonnad välja arvatud restoranid, kellest 43% arvas, et restoranikülastajate arv lähikuudel väheneb," ütles Josing.
    Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa jaoks tuleb üllatusena, et nii paljude restoranide külastajate arv lähikuudel langeb. Loodmaa näeb praegu pigem vastupidist tendentsi, kus nädalalõppudel ilmestab restorane kõrge hõivatus.
    "Jagan muret, et restorani pidamine ei ole kerge ja tuleviku suhtes kõhklemine on õigustatud," ütles Loodmaa. Tema sõnul on stabiilsuse puudus, konkurentsi tihenemine ja toorainete kallinemine ühed põhjustest. Samuti on järjest kasvanud kaadri nõudmised töötasudele. Loodmaa sõnul on kõikide komponentide koosmõjul tõusnud tarbijate jaoks hinnad.
    Restoranide vaatepunktist näeb Loodmaa lahendusena käibemaksu alandamist. "Kui me tahame restorani- ja toidukultuuri arendada, siis maksukoormuse alandamine kõrge tööjõu ja kapitali osakaaluga tööstusharule on vältimatu," ütles restoranide liidu juht.
    EKI teatel jätkas tarbijate kindlustunne veebruaris paranemist ja on viimase kahe aasta kõige paremal tasemel. Paranesid natuke ootused oma pere majandusolukorra väljavaate osas ja säästuprognoos.
    Suurim osa Eesti peredest (53%) kulutab jooksvalt kõik mis teenib, 40% teatab veebruaris  säästmisest ja 7% elab kas varasemate säästude arvel või on võlgades. EKI andmetel on elanike hinnang oma rahanduslikule olukorrale praegu parem kui oli aasta tagasi.
    ***
    Ehitusettevõtete kindlustunne püsib madalal tasemel. Ligi pooltel ettevõtetel on tellimuste portfell alla tavapärase ja kolmandik ettevõtetel hinnangul ehitustööde maht jätkab kahanemist ka lähemate kuude jooksul. 66% ettevõtjaid nimetab käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust, kuid iga viiendat ettevõtete takistas töös jaanuaris ilm.
    Töötajate arv ehitussektoris jätkab langust. Ning ka hindades on tellijatel kauplemistuumi.  
    Tööstusettevõte kindlustunne viimase kuuga küll natuke paranes (olles +1), kuid on endiselt   allpool pikaajalist keskmist (+5). Suurema osa ettevõtete (62%) hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid iga kolmanda ettevõte tellimused on alla tavapärase (saldo -22). Eksporttellimuste osas on seis sarnane sellega, mis oli aasta tagasi (saldo -18).
    Järgneva 3 kuu jooksul oodatakse toodangu mahu kasvu ja kasvu ootused on tugevamad kui aasta tagasi. Suurendatakse ka töötajate arvu ja tootjahinnad püsivad stabiilsed.
    Kaubandusbaromeeter: 47% ennustab müügi kasvuu ettevõtete vastuste jagunemine protsentides02.1301.1402.14müük viimase 3 kuu jooksul   suurenes39,548,940,8jäi samaks38,034,433,1vähenes22,516,826,2Kaubavarud praegu   liiga suured18,514,517,1hooajale kohased78,584,079,1liiga väikesed3,11,53,9Kaupade tellimused   suurenevad34,918,539,5jäävad samaks55,049,248,8vähenevad10,132,311,6Müük järgneva 3 kuu  jooksul   suureneb36,419,246,9jääb samaks53,544,642,3väheneb10,136,210,8Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul  tõusevad53,538,235,4jäävad samaks45,757,364,6langevad0,84,60,0Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul   suureneb8,53,85,4jääb samaks83,786,385,4väheneb7,89,99,2Ärikonjunktuur praegu   hea11,713,015,4rahuldav70,376,373,9halb18,010,710,8Ärikonjunktuur järgneva 6 kuu jooksul   parem29,228,234,6sama68,568,763,8halvem2,33,11,5Kindlustunde indikaator9113Allikas: konjunktuuriinstituut
    Autor: Ken Rohelaan, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.