Lisaraha Ühispanga viimastele osanikele

Tegemist on kaua kestnud vaidlusega, mis sai alguse juba tosin aastat tagasi, kui SEB neilt aktsiad enda pakutud hinnaga üle võttis. Kohus määras aga nüüd, et hind pidanuks kõrgem olema.

Loo juured ulatuvad tagasi aastasse 2000, kui Rootsi pangandusgrupp SEB tegi otsuse Eesti Ühispank üle võtta ning Tallinna börsilt ära viia. Toona kuulus SEB-le pool panga aktsiatest. Et ülejäänud osalus omandada, tehti aktsionäridele ülevõtmispakkumine - 38 krooni aktsia eest. Enamik nõustus ning SEB sai üle 99% pangast enda kätte.

Mõni aeg hiljem otsustas SEB allesjäänud väikeaktsionäridelt aktsiad tugevama õigusega üle võtta, makstes selle eest hüvitist. Selline otsus tehti Ühispanga aktsionäride koosolekul 2002. aasta märtsis. Ühe aktsia eest saadavaks hüvitiseks määrati sama hind, mis mõni aeg varem ülevõtmispakkumist tehes ehk 38 krooni.

Kokku oli väikeaktsionäre tolleks hetkeks alles jäänud paarsada ning nende käes olevate aktsiate arv 692 249 aktsiat ehk eurodesse ümberpanduna oli hüvitise kogusuurus 1,7 miljonit eurot.

Gild vaidles vastuÜks väikeaktsionäridest, tänaseks oma riskantsete investeerimistoodete äris kõrbenud ja likvideerimisele suunatud Gild Arbitrage (toona LHV Arbitrage - toim), polnud SEB pakutud hinnaga nõus. Gild leidis, et võrreldes 2000. aastaga olid Ühispanga majandustulemused 2002. aasta kevadeks tunduvalt paranenud ning seetõttu oleks hüvitis pidanud suurem olema.

Gildi toona juhtinud Tõnis Haavel ütles 2003. aastal, et panga seisu arvestades pidanuks aktsia hind olema pakutust lausa kaks korda kõrgem. Kohtu kaudu nõudis Gild esialgu panga aktsionäride üldkoosolekul tehtud otsuse tühistamist. Erinevad kohtuastmed leidsid siiski, et otsus aktsiad üle võtta oli õiguspärane.

Kohus kergitas hinda2005. aasta märtsis esitas Gild kohtusse aga uue avalduse, millega palus määrata äravõetud aktsiate eest õiglane hüvitis. Just seda hüvitist reedel tehtud kohtumäärus puudutabki. Kohtuasja arutamisse kaasatud eksperdi hinnangule tuginedes määras kohus, et 2002. aastal oleks ühe Ühispanga aktsia eest makstav õiglane hüvitis pidanud olema 64 krooni ehk tänases vääringus üle nelja euro.

Selle alusel määras kohus, et väikeaktsionärile Gild Arbitrage kuulunud 54 014 aktsia väärtuseks oli tegelikult 221 727 eurot ehk pank peaks tasuma veel lisaks 91 000 eurot. See omakorda tähendab, et määruse jõustumisel on hüvitise saamise õigus ka kõigil teistel väikeaktsionäridel. Kõigile väikeaktsionäridele kokku peaks SEB seega 12 aasta taguse tehingu eest lisaks välja käima 1,16 miljonit eurot. Määrusele on asjaosalistel õigus 15 päeva jooksul esitada kaebus Tallinna ringkonnakohtule.

Gildi esindanud advokaadibüroo Magnusson partner vandeadvokaat Kaidar Sultson oli maakohtu seisukohaga rahul. "Selle kohaselt tuleb aktsia eest makstava hüvitise määramisel kasutada aktsionäridele suunatud vabade rahavoogude diskonteerimise meetodit, mitte Eesti pangandusturu võrdlevat analüüsi," selgitas ta. Esialgse hüvitise määramisel tugines SEB võrdlusele toona Tallinna börsil kaubeldavate Hansapanga ja Sampo pangaga.

Kohtu poolt teiste väikeaktsionäride huve esindama määratud Lextali büroo vandeadvokaadi Ain Kalme sõnul peaks esmalt ära ootama määruse jõustumise. "Ma ilmselt siin spekuleerin, aga ma ikkagi eeldan, et SEB kaebab edasi," hindas ta.

SEB alles otsustabSEB Eesti emaettevõtte ehk toona aktsiad omandanud SEB Grupi pressiesindaja Laurence Westerlundi sõnul on nad kohtumääruse kätte saanud ja hakkavad seda analüüsima. "Meil on kaks nädalat, et määrust analüüsida ja otsustada, kas kaebame selle edasi," ütles ta.