Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad sõdivad edasi käibemaksu eelnõu vastu

    Taas valitsusse saadetud autode käibemaksu eelnõu ei rahulda endiselt ettevõtjaid, sest arvestatud on vaid ühe pakutud muudatusega, kuid puudusi on seadusemuudatuses veelgi.

    „Ma ei taha öelda, et näeme olukorda oluliselt paremini kui rahandusministeerium, küll nad ka näevad, aga neile on ette antud, et 200 miljonit on vaja, sealt saab lihtsalt. Meie üritame näidata, et siit tegelikult lihtsalt ei saa,“ selgitas AMTELi tegevjuht Arno Sillat, mis ei saa sisuliselt muutmata jäänud eelnõuga leppida.
    Mullu võeti käibemaksu seaduse muutmise eelnõu menetlusest, sest tekitas huvigruppides meelepaha, kuid nüüd on see sisuliselt oluliselt muutmata taas päevakavas. Endiselt on plaanis arvestada käibemaksutagastusest maha 50% sisendkäibemaksust, kuid enam ei kehti 2000eurone piirmäär.
    Sillat tõdes, et eelnõus on suurim muutus 2000 euro piiri kaotamine ja sellega on rahaliselt läinud küll natuke leebemaks, aga maksustamise iseloom on endiselt juures. „Kuigi seda ei nimetata automaksuks, siis ma küsiks ettevõtjana, et misasi see siis on,“ ütles ta.
    Ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis leidis, et üks muudatus eelnõus ei ole piisav, et ettevõtjad seda aktsepteeriks. „Justkui nagu midagi on tehtud, aga need on selle suure muudatuse kõrval niivõrd ebaolulised, et väga mingisugust rõõmsat kiljumist nende peale ei ole,“ vahendas Lehis ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide meeleolusid.
    Tema sõnul on suurim probleem praegu see, et ei osata ette näha, kuidas võib ettevõtja seadusemuudatusele reageerida. „Kas ta lepib sellega ja hakkab 50% maha arvama ja võtab selle lisakulu kas töötajatelt või keerab tarbija kraesse. Või võtab midagi ette, et arvata kogu see 100% maha, kasutab autot eranditult ettevõtluseks ja loodab, et suudab selle ära tõendada. Me ei oska keegi seda arvata,“ rääkis Lehis.
    Petturlus jätkuks endistviisi
    Praegu saavad ettevõtted firmaautode ostmisel või liisimisel riigilt tagasi kogu makstud käibemaksu. Muudatuse jõustudes tagastatakse vaid pool käibemaksust, sest ministeeriumi hinnangul tehakse ettevõtete hingekirjas olevate autodega ka erasõite, millelt maksutagastus ei ole õigustatud. Eelkõige loodetakse selle muudatusega pihtide vahele võtta nn elustiiliettevõtted ehk ühemehefirmad, mille abil ostetakse soodsalt autosid erakasutusse.
    Sillati jaoks jääb arusaamatuks, kust võtab rahandusministeerium, et ligi pool firmaautodega tehtud sõitudest on erasõidud. Tema hinnangul ei tee ausad ettevõtjad nii palju erasõite, enda näitel tõi ta välja, et umbes 5% tema sõitudest ei ole tööga seotud.
    „Need allikad, millele rahandusministeerium tugineb, et kusagil Euroopas on uuringud tehtud, see on nagu hambapasta reklaamis, et mingisugune uurimisinstituut on kusagil midagi välja mõelnud. Need argumendid on absoluutselt mitte pädevad,“ kõneles Sillat.
    Samuti ei olnud ta nõus sellega, et eelnõu lõpetaks autodega sahkerdamise ühemehefirmades. Kuna eelnõus on jäetud võimalus saada tagasi käibemaks kogu ulatuses, kui tõestatakse, et autot on kasutatud 100% töösõitudeks, leiavad petturid Sillati sõnul võimaluse, et maksustamise mõju alt pääseda.
    Autoparki ootaks vananemine
    „Me kuuleme skeemide olemasolu päevast päeva, teame, et need on olemas ja kui tekib stiimul, hakatakse tegema ülemeretehinguid. Seda ei tee enamik ettevõtjaid, aga elustiiliettevõtjad, keda tahetakse vahele võtta ja tulebki võtta, need tegelikult ei osta täna käibemaksuga ja ei osta ka tulevikus käibemaksuga,“ tõdes Sillat.
    Tema hinnangul hakatakse seadusemuudatuse jõustudes rohkem ostma kasutatud autosid välismaalt, mis annab võimaluse jätta käibemaks üldse maksmata. Sellise käitumise eskaleerudes aga vananeb väga kiiresti siinne autopark, millest on hiljem keeruline vabaneda, sest Euroopasse neid enam tagasi ei osteta, samuti ei taha neid ka Venemaa ega Valgevene, kus on kehtestatud piirangud vanade autode sisseostuks. Eestis sellised piirangud puuduvad. Lisaks suretaks illegaalne välisriikidest toodud autode müük välja ausalt kasutatud autosid müüvad ettevõtted.
    Rahandusministeerium ütles oma põhjendustes veel, et sõiduauto ostnu maksukoormus on eraisiku kahjuks ja tema suhtes ebaõiglane. „Tegemist on maksusüsteemi anomaaliaga, turumoonutusega auto firma nimele ostmise kasuks, mille sarnast me Euroopas ei tea olevat,“ seisis ministeeriumi teates.
    Sillati jaoks jääb seegi väide arusaamatuks, sest eraisikut ja füüsilist isikut ei ole võimalik võrdsustada, sellega kaoks ettevõtluse mõte ära. „See oleks nagu võrdsustada jänesed ja inimesed. Sellest sotsiaalse võrdsustamise loogikast saame aru küll, aga see on pigem retoorika sinna juurde,“ ütles ta.
    Sillati sõnul saavad ettevõtjad aru, et riigil on vaja katet 200 miljonile eurole ja ausad ettevõtjad on ka valmis maksma, kuid oluline oleks, et valitseks võrdsus ega jääks petturitel võimalust endiselt maksudest kõrvale hiilida.
    Maksma peaksid kõik
    Seega on teinud AMTEL ettepaneku kehtestada ühtne n-ö automaks kõigile ettevõtjaile, mis tähendab, et ilma erisusteta tehakse kõigile firmaautodele 50%-line käibemaksutagastus. Sillati hinnangul paneks see ka petturid maksma ning vähendaks maksuameti koormust käia kontrollimas, kas ettevõte ikka kasutab autot ainult töösõitudeks.
    Teine võimalus oleks maksta CO2-e järgi, nii et, kes rohkem loodust saastab, see ka maksab rohkem. „Sellega oleks legaalselt tegutsevad ettevõtted täiesti päri, sest siis maksavad needsamad elustiiliettevõtted vähemalt midagi, aga sellise skeemi juures, kus sisendkäibemaksu saldeerida osaliselt ei saa, nad ju naeravad, kes polegi seda kunagi maksnud või küsivad tagasi läbi erinevate skeemide,“ rääkis Sillat.
    Milliseid võimalusi on organisatsioonidel veel, et eelnõu sellisel kujul jõustumist takistada? Nii Lehis kui Sillat ütlesid, et oluline on teemast rääkida ja näidata riigikogule, mida muudatus pikas perspektiivis kaasa võib tuua. „Eks riigikogus läheb kõvaks andmiseks,“ leidis Lehis.
    Ta ei usu, et selles küsimuses võiks abi olla presidendist või õiguskantslerist, nagu nn 1000euroste arvete eelnõu puhul, sest see seadusemuudatus ei ole põhiseadusega vastuolus.
    „Hakkame streikima? Blokeerime tänavad, tuleme barrikaadidele? Mis on legaalne võitlusviis?“ küsis Sillat retooriliselt. „See on naljaga öeldud, aga lõppkokkuvõttes riigieelarve tuleb ju suures osas ettevõtjate käest. Miks siis mitte nende maksjate käest küsida, et kuidas teil oleks natuke parem midagi maksta?“ lisas ta. Argument, et 200 miljonit on vaja riigieelarve tuludesse kokku saada on Sillati sõnul arusaadav ja ollakse ka valmis maksma, kui ei oleks nii, et teatud hulk ettevõtjaid ikkagi ei maksa midagi.
    „Me tahame öelda, et nemad peaksid ka maksma. Nad kasutavad teid, nende lapsed käivad koolis, nad saavad arstiabi – need hüved on olemas, aga sinna ei panustata mitte ühtegi kopikat,“ sõnas ta.
    Maksumaksjate liit, EVEA, turvaettevõtete liit, AMTEL ja raamatupidajate kogu on järgmiseks nädalaks juba kokku leppinud kohtumise, kus nad arutavad, mida edasi teha, et seaduseelnõu sellisel kujul ei jõustuks. „Ilmselt peame arvestama selle variandiga, et see võetakse vastu ning jõustub 1. juulist ja hakkama oma liikmeid ette valmistama ja nõustama. Praegu ma sain aru, et siin oli ikkagi üsna võitluslik meeleolu, me nii lihtsalt alla ei anna, aga kuidagi füüsiliselt takistada ka ei saa,“ ütles Lehis.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Neli asja, mida teada, kui maksad oma ettevõtte alt dividende
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?