Pane päike tööle

"Minu jaoks jagub taastuvenergia kaheks: päike ja tuul," ütleb Rein Pinn Äripäeva sel esmaspäeval ilmunud eriväljaandes Oma Maja. Pinn on päikesepaneelide ja tuulikute projekteerimise ja paigaldusega tegeleva ettevõtte EnergoGen asutaja ning taastuvenergiakoolitaja. "Kui seda kasutame, siis see jääb, sellest ei saa tükki küljest ära võtta."

Tuulerikastes kohtades, näiteks saartel ja eriti ookeanisaartel on tuulikud võimsad elektritootjad. Tuulegeneraatori puhul võib hiljem siiski tekkida ebasoovitavat lisamõju. "Kui suured tuulikud pannakse valesse kohta, siis tõesti tekivad madalsageduslikud infrahelid ja teatav vibratsioon," märgib Pinn ja lisab, et paigaldusel peab täpselt jälgima ka asukohta ja päikesevarje. Juhul kui valesti paigaldatud tiiviku vari käib aknasse, tekib elanikele kehv stroboskoobi efekt.

"Suurte elektrituulikute puhul tekib ka visuaalse reostuse küsimus. Paljud ehk ei kujutagi ette, et kui näiteks Tallinna kesklinnas tuulik püsti panna, paistaks see üle Niguliste kiriku," ütleb Rein Pinn. "Loodusele on oma mõju neil samuti olemas, tuulikute läheduses on ikka vähem linde ja rohkem putukaid," nendib ta.

Kui majapidamises on püsiühendus võrguga, toimib võrk akumulaatorina. Elekter läheb võrku ja seda saavad kasutada ka teised inimesed. Pimedal või päikesevaesel ajal saab aga kasutada võrgust tulevat elektrit. "Toimub nagu tasaarveldus. Ostame ühe hinnaga ja müüme teise hinnaga. Samas on mikrotootjal see eelis, et elektrit müüakse südapäeval, kui elekter on kõige kallim, kasutatakse aga õhtul, kui elekter on odavam," sõnab Pinn. "Samas me ostame ka võrguteenust ja maksame võrgutasu, aktsiisi. Müües saab tasu vaid elektri eest, mikrotootja võrgutasu tagasi ei saa."

Paneelide tasuvus 10 aastat. Päikesepaneelide hind on aastatega mitu korda langenud. "Kui endale Otepääle paneelid panin seitse aastat tagasi, siis sellega võrreldes on langenud hind umbes kümme korda," ütleb Pinn. Tema sõnul on aga langus pidurdunud. Selle on tinginud nii tollipiirang Hiina kaubale kui ka tehnoloogia areng, kus uusi massitootmissüsteeme hetkel ei ole ning levinumat paneelitüüpi on täiustatud piirini, kust odavamaks palju minna ei saa.

Pinni sõnul on Kanadas tehtud uurimus, et kui võrguettevõttega liitumist ei ole ja kui trassi pikkus on alla 2,5 km, siis tasub minna üle pigem autonoomsele energiatootmisele. See vahemaa lüheneb pidevalt. Teatud juhtudel on sõltumatu süsteem odavam ka võrguettevõttele, sest ka trasside hooldus maksab. Samuti kaoksid metsadest liinid, mis tormidega maha kukuvad ja mida seejärel parandada tuleb. "Näiteks kui kuskil metsas liini lõpus asub majapidamine, mis tarvitab 3 kW elektrit päevas või lausa kuus, siis oleks mõistlikum välja ehitada sõltumatu süsteem. Paraku ei võimalda seda seadus," lausub Pinn.

Kas on võimalik autonoomselt mugavalt ära elada? "Kõik on võimalik, aga küsimus on, kas tahame nii palju raha kulutada," sõnab Rein Pinn. "Kui inimene on nõus ahju kütma, saab kenasti hakkama. Aga kui soov on ka kütta elektriga, siis muutub süsteem niivõrd kalliks, et selle rajamine ei ole enam mõistlik."

***

TASUB TEADATaastuvenergia liigidTuuleenergia - maismaa ja avamere tuulepargidHüdroenergia - väike hüdroelektrijaam (<10 MW), suur hüdroelektrijaam (>10 MW)Päikeseenergia - päikesepaneelid (PV), kontsentreeritud päikeseenergia (CSP), päikese soojusenergiaGeotermaalenergia - geotermiline energia, hüdrotermiline energia, täiustatud maasoojuse süsteemid, otsene kasutamine, maasoojuspumbadBiomassienergia - biomass: hakkepuit, graanulid jne; biogaas, bioetanool, biodiiselMereenergia - lainete energiat, loodete energia, osmoosne energia, termaalvee energiaAllikas: Eesti Taastuvenergia Koda