Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia vähendab osalust Jordaania äris

    Eesti Energia vähendab osalust Jordaania projektis, millest praegu on nende käes kaks kolmandikku.

    Lisaks arendusprojekti käigus toimuvast projekti väärtuse kasvust ja osaluste müügist saadavale tulule on Eesti Energia teatel neil veel üks teenimise võimalus – elektrijaama omanikutulu.
    "Täna omab Eesti Energia 65% Attarat Poweri emaettevõttest, kuid nii see ei jää. Asi on selles, et lisaks laenukapitalile tuleb elektrijaama ehitusse lisada ka omakapitali. Just nagu kodulaenuga maja ehitades. Omakapitali lisamise suurus sõltub osaluse suurusest ettevõttes," selgitas Jordaania projekti direktor Andres Anijalg.
    Eesti Energia investeerib tema sõnul lõviosas Eesti energeetikasse ning Jordaania elektrijaama ehitamist suurelt finantseerida ei soovi. "Seega vähendab Eesti Energia oma osalust veelgi ja realiseerib niiviisi investeeringu tasuvust," kinnitas Anijalg pressiteates.
    Eesti energiafirma välisprojektidega on kaasnenud alatine mure rahastamise pärast. "Ühed kannavad seni tehtud investeeringuid kärmelt kaotusena maha ja kahtlustavad, et kaotajateks on Eesti elektritarbijad ja maksumaksjad. Teised seletavad tüdimuseni, kuidas see nii ei ole," märkis ta.
    "Ühed räägivad, et vaja on miljardeid, teised räägivad sadu kordi väiksematest summadest. Sellel nädalal Jordaania põhiläbirääkijaga saavutatud põhimõtteline kokkulepe elektri ostu-müügi tingimustes võimaldab olukorda üksikasjalikult selgitada," lisas Anijalg.
    Tema sõnul on oluline eristada kahte rahavajadust: üks on projekti arendamise ehk planeerimise kulu, teine elluviimise kulu. "Esimene on suhteliselt väike, teine suurusjärkude võrra mahukam," kinnitas Anijalg.
    Projekti arendamise kulu on tema sõnul küll rahaliselt väiksem, aga ajaliselt kauakestev ning sisaldab planeerimist ja ettevalmistustöid. "Antud juhul geoloogilisi uuringuid, põlevkivi testimist, keskkonnamõjude hindamist, ehitushanke läbiviimist, finantseerimislahenduse väljatöötamist jms. Arendamise summasid saab mõõta miljonites," ütles Anijalg.
    Eesti Energia on panustanud Jordaania elektri- ja õliprojektide arendamiseks 15 miljonit eurot. Eesti energeetikasse ollakse samal perioodil investeerinud 1,5 miljardit eurot.
    "See teine, suur raha – projekti elluviimise kulu – on kõik see, mis hakkab toimuma peale kopa maasse löömist. Kaevanduste avamine, infrastruktuuri loomine, tööstuskompleksi ehitamine. Need on tõeliselt kapitalimahukad tegevused, mille hinda tuleb mõõta juba miljardites. Need on numbrid, mida mõni on nimetanud Eesti Energia rahanäljaks ja mille kohta vahel ahastades küsitakse – kust see raha võetakse," rääkis Anijalg.
    Kirjeldatud rahavajaduste eristamine on tema sõnul oluline eeldus mõistmaks, kes mille kinni maksab. "Ning otse loomulikult – kes ka hiljem millest teenib. On ju see kogu investeerimise ja äritegevuse mõte," lisas ta.
    Kuna siiani kestab Jordaania projekti arendusfaas, siis on Eesti Energia ühe projekti omanikuna investeerinud ainult projekti arendusse ja teeninud projekti väärtuse kasvust ning ka osaluste müügist. "Hästi planeeritud ja ettevalmistatud projekt on ju rohkem väärt kui ainult idee, millega keegi veel midagi teinud ei ole. Jordaania projekti ettevalmistamisega on aga tegeletud juba aastaid," selgitas Anijalg.
    Arendustööks on Eesti Energia tema sõnul investeerinud vabadel turgudel teenitud tulusid ning projekti väärtust kasvatanud. "Tänaseks on meil suuremalt jaolt teada, kust tuleb suur saha," lisas ta.
    Jordaania põlevkivielektrijaama ehitust rahastab maailma suurim pank – Industrial and Commercial Bank of China koos Bank of Chinaga, mis kuulub Hiina panganduse suurde nelikusse. Mõlemad on triljonipangad ning üks neist ka juba rohkem kui saja-aastase ajalooga.
    "Oluline on siinkohal silmas pidada, et 1,4miljardilist laenu ei võta Eesti Energia ning seda ei garanteerita Eesti Energia varadega. Laenu võtab ning tulevase elektrijaama omanikuks on Attarat Power Company – Jordaania ettevõte, mis kuulub Enefit Jordanile, millest omakorda osa kuulub Eesti Energiale," selgitas Anijalg.
    "Tulevased rahavood ja soov hoida ning arendada meie maailmatasemel põlevkivikompetentsi on põhjused, miks me neid projekte visalt veame," lisas ta pressiteates.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.