Lätis eriolukord

Kokku hõlmab eriolukorra alla seatav ala 5000 ruutkilomeetri suurust territooriumi, vahendas Läti uudisteagentuur LETA. Seejuures eriolukorra tsoon on laiem, kui karantiini piirkond, kuna hõlmab juba nakatanud kui ka riskipiirkondi. Põllumajandusminister Janis Duklavsi sõnul kaalub Seim seda neljapäevasel istungil. Juhul kui Läti parlament kiidab ettepaneku heaks, jõustub eriolukord kohe ning kehtib vähemalt 14. oktoobrini.

AS HKScan Balticu peadirektor Teet Soormi sõnul võivad seoses Eesti seakasvatajatel tekkida uued võimalused eksportida elussiga Leetu, sest Lätist sea sisse toomine on seal hetkel keelatud. Kuidas hinnad sellele reageerivad, ei oska ta öelda. Tema sõnul pole küsimus katkus, vaid sea ületootmises kogu Euroopa Liidus. Soorm märkis veel, et hetkel ei ole HKScan gruppi kuuluva Läti ettevõtte Rigas Miesnieksi tööd Läti riik piiranud, sest haiguspuhangud on diagnoositud tehasest mitmesaja kilomeetri kaugusel. Suurema osa toorainetest saab Jelgavas asuv tehas üldse Eestist.

OÜ Markilo juhataja Urmas Laht selgitas, et ühest küljest teeb Aafrika katku Lätti jõudmine ärevaks, teisalt võivad aga Leedu impordikeelust tulenevalt sealihahinnad odavamaks minna. Seakatku Eestisse levimise vältimiseks laseb firma Lahti sõnul sissesõitvad veoautod põhjalikult desinfitseerida. Farmide territooriumile lubatakse autosid minimaalselt. "Üldiselt järgivad neid reegleid 99% Eesti põllumajandusettevõtjatest," ütles Laht.

Teet Soormi selgitusel on ka nende ettevõte ohutusreegleid karmistanud: farmid on tarastatud ja ehitatud on statsionaarsed desovannid, millega saab vajadusel transpordivahendeid desinfitseerida. Viimase puhangu raames on firma informeerinud kõiki farme ohu suurenemisest ja rõhutanud inimestele veel kord bioohutusnõuete täitmise olulisust.

Ka Eesti vajab erimeetmeid. Ohu jätkuval suurenemisel peaks Soormi sõnul riik kasutusele võtma erimeetmed, et taudi levikut Eesti territooriumile tõkestada. "Suurim oht on just see, et haiged metssead tulevad üle piiri ja nakatavad siin omakorda metssead või kodusead ja siis on probleem juba väga suur," märkis Soorm.

Veterinaar- ja toiduameti käskkirja alusel võib seafarmi territooriumile Venemaalt, Valgevenest, Lätist, Leedust ja Poolast saabunud elussigade vedamiseks kasutatav veok siseneda alles peale 48tunnist ooteaega pärast Eesti piiri ületamist. Samuti peab transpordivahendit Eestis veel täiendavalt desinfitseerima.

VTA peadirektori Ago Pärteli sõnul ei ole täna plaanis sigade sissevedu eelnimetatud riikidest täielikult keelustada - Euroopa Komisjoni otsusega on juba keelatud sigade ja sööda väljavedu teatud Poola, Leedu ja Läti ohupiirkondadest.

Ametnikud saavad karmid eriõigused. Eriolukorra kehtestamisel saavad Läti toidu- ja veterinaarameti töötajad õiguse tungida eramaale, et tagada kõik vajalikud meetmed võitluseks katkuga. Samuti suurendatakse kontrolli transpordivahendite ja nende liikumise üle. Külade toetuseks loodud ametile on antud korraldus võimalikult kiireks kompensatsiooni väljamakseks kannatajatele ning riiklikule metsaametile tagada ülevaade metssigade arvukusest ning koordineerida nendele jahti.

Siseministeerium saab ülesandeks tagada patrull karantiinitsoonides ja transpordivahendite kontroll, omavalitsused peavad aga organiseerima tehnika ja ressursi tapetud ja hukkunud loomade matmiseks.

Ohtlikku viirust on Lätis leitud kolmel metsseal Valgevene piiri lähedal ning piirist kuue kilomeetri kaugusel asuva Kraslava regiooni farmi kodusigadel. Leedu keelas reedel Aafrika seakatku tõttu igasuguse sealiha impordi Lätist. Kõik katkuviirusesse nakatunud ja haiguskahtlusega seakarjad hävitatakse.

Eriolukord kehtestatakse Daugavpilsis, Ambelus, Bikerniekus, Demenesis, Dubnasis, Laucesasis, Malinovasis, Naujenesis, Salienasis, Skrudalienasis, Taboresis, Vecsalienasis, Viškus, Aglonasis, Kraslavas, Dagdas, Zilupes, Rezekne maakonna Kaunatase, Makonkalna ja Pušase vallas, Ludzase maakonna Brigu, Isnaudase, Istrase, Nirzase, Nukšu, Pildase ja Rundenu vallas ning Ciblase maakonnas.

________________________________________________________

Sigade Aafrika katku levikut Ida-Euroopas pole siiani suudetud peatada. 2012. aastal Venemaalt Ukrainasse levinud viirus jõudis järgmise aasta juuniks Valgevenesse. 2014. aasta jaanuaris kinnitati Aafrika katku ilmnemist Poolas, veebruaris juba Leedus.

Katk on sigade seas väga nakkav ja seda iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites. Ägeda vormi korral saabub surm 7-10 päeva pärast haigustunnuste ilmnemist. Inimestele katk ohtu ei kujuta.