Ettevõttepension päästab rohkem kui vanaduspõlve

Selline lahendus võimaldab motivatsioonisüsteemi rakendamisel vähendada kaadrivoolavust ning pikendab vanemaealiste osalust tööturul. Järgmise tööandja juurde liikudes on ettevõttel võimalus teha makseid töötaja investeerimiskontol olevasse lepingusse või teha töötajale uus, just selle ettevõtte pakutud lahendus (alati peab töötajale jääma võimalus ka ise sinna makseid teha). Selline lahendus võib töötajate investeerimiskontole pikas perspektiivis tekitada mitmeid lepinguid, mida ka vajadusel võib ühendada, kuid maksustamine toimub vaid väljamaksetelt mida võimalik reguleerida. Samuti ei teki probleemi, kui töötaja töötab mitmes riigis, sest väljamakseperioodil saab ka välismaiste fondide või lepingute vara Eestisse koondada.

Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kogumisfaasi ajal oleks lepingu omanikuks ettevõte, ning töötajale on tähtis, et see on suunatud konkreetsele töötajale (samuti on võimalik nendele lepingutele lisada nt elukindlustus, tervisekindlustus jne.). Sellega tagatakse võimalus motivatsioonisüsteemide kaudu kinnistada võtmetöötajaid ettevõttesse, eriti väikeettevõtete puhul. Tuleks ka lisada erisäte, kus ettevõtte pankrotistumise korral välistuks ettevõttele kuuluvad pensionivara pankrotivarast. Eelkõige puudutab see tippspetsialiste ning võtmetöötajaid. III samba tooted jääksid tavatöötaja võimaluseks, mille maht ajapikku tõuseks, samuti suureneb ajaga nende inimeste arv, kes suudavad III samba omale soetada.

Euroopa Liit toetaks rõõmuga. Riigi eelarve seisukohalt on vabatahtliku ettevõttepensioni/ tööandjapensioni käivitamine sujuv ning ka III samba ettevõttepoolne soodustus ei pingesta oluliselt maksulaekumist. Samuti ei pingesta ettevõtete oma pensionisüsteem maksusüsteemi, kuna toimib ettevõtluse siseselt ning käivitub vabatahtlikkusest tulenevalt sujuvalt. Ajapikku aga hakkab laekuma füüsilise isikute investeerimiskontodelt tulumaks ettevõtte süsteemides kogutud pensionitelt. Suurema võidu saab riik ettevõtluse efektiivistumisest, inimeste isekogumise ja säästmise hoogustumisest, paremast hõivatusest tööturul, uutest töökohtadest ja kõrgemast elatustasemest riigis. Selline prognoos realiseerub vaid siis, kui süsteemi tähtsusest ja riigi loodavatest võimalustest hakatakse teavitama juba koolieas ning teavitustöö hõlmab kogu ühiskonda. Selle rahastamisel paneb Euroopa Liit rõõmuga õla alla.

Pensionisüsteemi üldise arengu seisukohast võiks eeskuju võtta Soome lahendusest, kus riiklikku (st I samba) pensioni osa oleneb sellest, kas ja kui palju ettevõte panustab soodustingimustel töötaja vabatahtlikku pensioniskeemi. Sarnaselt II sambaga toimub nö õiglane ümberjaotus. Kui töötajal ei ole võimekust panustada kolmandasse sambasse ja ei osale ettevõtte pensioniskeemis, siis suurendatakse tema riikliku pensioni. Kui aga ettevõte osaleb töötajale kogumisel, vähendatakse riiklikku osa just tulenevalt sotsiaalmaksu mittemaksmisest ettevõttepoolsetelt maksetelt – nii peaks olema ühiskonna õiglustunne tagatud.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.