Hollandis pälvib maksuvõlg raugematut tähelepanu

Hollandis põhineb maksude sissenõudmine sellel, et tähelepanu maksuvõlgnevuse suhtes ei rauge. See põhimõte on pärit 1980. aastate algusest, kui seaduseandja kehtestas ulatuslikud kolmandate osapoolte vastutust sätestavad määrused. Need olid suunatud eelkõige ehitussektoris personali palkamisel toime pandud käibemaksu-, palgamaksude ja sotsiaalkindlustusmaksete alastele pettustele.

Praeguseks on Hollandis üle 40 sellise määruse, milles käsitletakse kolmandate osapoolte vastutust teise isiku maksuvõla eest. Mõnes neist käsitletakse ka riskivastutust. See tähendab, et maksuvõlglasega mingit ärilist seost omav kolmas isik vastutab isegi siis, kui tal endal ei ole süüd maksuvõla tekitamises ja ta ei ole midagi valesti teinud.

Seadusandja on taganud ka selle, et taolisi määrusi on lihtne muuta. Seda võib teha regulaarselt ja kiiresti. Saamata jäänud maksutulu tagasivõitmiseks peab riik olema võimeline andma ilma suurema viivituseta seadusandlikku vastulööki.

Maksuvõla sissenõudmiseks tuleb kõigepealt muidugi vastutusele võtta esialgne maksuvõlgnik. Tavaolukorras kasutatakse pangakontode, majade ja mööbli arestimist. Kui sellest ei piisa maksuvõlgnevuse täielikuks kustutamiseks, siis järgnevad rangemad meetmed. Näiteks võidakse piirata isiku liikumisvabadust. Kui maksuvõlglane annab oma käitumisega märku, et ta jääb välismaale või kavatseb sinna varsti kolida, vältimaks maksude sissenõudmist, siis tehakse süsteemis tema passi vastav märkus. Nii ei saa maksuvõlglane taotleda uut reisidokumenti ja/või Hollandi lennujaamade kaudu enne maksuvõla tasumist maalt lahkuda.

On ka karmimaid ja maksuvõlglase jaoks ebamugavamaid meetmeid. Näiteks kui maksuvõlglane sihilikult keeldub vastamast maksuametniku küsimusele, kus ta oma omandit või päraldisi peidab, siis võib teda kohtu loal maksimaalselt aastaks kinni pidada. Juhul kui võlglane otsustabki kinni istuda, lootes, et aastaga maksuvõlg aegub, siis nii see ei ole. Vastupidi, maksuvõlgnevus isegi kasvab põhisummale lisandunud intresside tõttu.

Selleks, et avalikkusele oma kohalolekut meelde tuletada ja tasumata maksuvõlgnevusi sisse nõuda, kasutame liikluses automaatse numbrituvastuse süsteemi. Paiksed või mobiilsed arvutid skaneerivad pidevalt liikluses olevate autode numbrimärke, mille omanikke on politsei trahvinud või kellel on neile määratud maksusummad maksmata. Politsei, kohtutäiturid ja teised teenistused teevad liikluses koostööd, et tabada maksukohustuste tasumisega viivitajaid. Kui politseiametnik on maksuvõlglase tee äärde peatuma sundinud, siis on viimasel valida – kas maksta võlg ära või jääda autost ilma.

Karmid meetmed? On küll. Olles kehtestanud üle 40 maksuvastutuse alase määruse, on meil kolmandate osapoolte vastutust reguleerivaid määrusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes kõige rohkem. See muidugi ei tähenda, et me peame kõiki neid oma praktilises töös kasutama. Juba nende määruste olemasolu ja avalikkuse teadlikkus nendest sunnivad inimesi tasakaalustatud otsuseid tegema.

Toon näiteks elamuehitusettevõte, kes näeb ette, et ei saa järgmisel maksustamisperioodil kogu käibemaksusummat tähtajaks ära maksta. Ettevõttel on valida kolme võimaluse vahel. Esiteks võib deklareerida käibemaksu ja maksta vähem kui deklareeriti. Teine võimalus on riskantsem - deklareerida vähem käibemaksu kui peaks. Kolmandaks võib deklareerida õige käibemaksusumma ja võtta 14 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast maksuametnikuga ühendust ning selgitada talle oma probleeme. Kui ettevõte valib esimese või teise võimaluse, siis vastutavad kõik juhatuse liikmed isiklikult maksmata käibemaksusumma tasumise eest.

Või teine näide. Kui tööjõurendi alal tegutsev Hollandi ettevõte jätab tööle võetud personali tööjõumaksud maksmata, siis tehakse tööjõumaksude tasumise eest vastutavaks personali kasutaja. Teiselt äriühingult renditud tööjõu kasutamine võib olla suur maksurisk, kuid selle maandamiseks on ettevõttel võimalik tasuda osa arvesummast maksuhalduri pangakontole.

Seega on igal ettevõttel ja seda juhtival isikul võimalik ennetada probleemide tekkimist maksukohustuste täitmisel ning kasutada seadusandja pakutavat väljapääsu isikliku vastutuse tekke vältimiseks.

Hollandi kogemus näitab, et kui esialgset maksuvõlglast pole suudetud veenda oma maksuvõlga tasuma või kui tema suhtes rakendatud sunnimeetmed ei ole tulemusi andnud, siis tuleb pöörduda kolmandate osapoolteni, kes omavad antud asjas vastutust. Peamine märksõna on siinjuures ennetamine.

Oleme märganud, et juba maksukohustuse täitmisele pööramise riskist teadlik olemine mõjutab nende isikute käitumist, kes on ärilistes suhetes maksumaksjatega, kellest võivad saada maksuvõlglased. Hoolikas juht, kes aimab juba ette, et käibemaksu ei ole võimalik tähtajaks maksta, mõtleb kohe oma kohustusele võtta õigeaegselt ühendust maksuhalduriga.