Kuidas riik maksudega rikkaks saab?

Artikkel

- Arvamused
- Eugen Veges
- 16. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas riik maksudega rikkaks saab?
Eugen VegesFoto: Erakogu
Rõhuasetus riigieelarve üle arutlemise ei peaks olema mitte katteallikate otsimisel, vaid olemaolevate vahendite õiglasemal jagamisel ja riigikorralduse efektiivsemaks muutmisel, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.
Sõiduautode erisoodustusemaksu kogumine, ettevõtete arvete deklareerimine, aktsiiside kergitamine ja muu analoogne tegevus jõukust ei suurenda. Maksulaekumise netotulu kasv ei tule mitte maksumaksjate pitsitamisest, vaid elanike ostujõu kasvust.
USAd nimetatakse immigrantide mekaks, Eestist aga lahkutakse. See ei tulene mitte ühiskonnakorralduste vanusest, vaid eri lähenemistest. Kuna elanike maksustamise ja sotsiaalsete tagatiste suhe peegeldab riikide suhtumist kodanikesse, siis visakem pilk mainitud riikide maksulähenemistele.
USA 2015. aasta riiklik maksulaekumise prognoos:
üksikisikute tulumaks 46%
tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 32%;
ettevõtete tulumaks 13%;
aktsiisid 3%;
muud maksud 6%.
(Allikas: OMB National Priorities Project)
Eesti maksulaekumine:
üksikisikute tulumaks (sh omavalitsuste osa)18 %;
tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 36%;
ettevõtete tulumaks 5%;
aktsiisid 13%;
käibemaks 27%;
muud maksud 1%.
Maksulaekumine ei sõltu üksnes määradest. USAs on sotsiaalmaksumäär 15,3% (sotsmaks 12,4%; tervishoiumaks 2,9%), Eestis 33%, kuid nende osatähtsused maksulaekumistes on võrreldavad. Vaatamata isegi sellele, et USAs praktiseeritakse sotsiaalmaksulage (üle 117 000 USD ei maksustata, 2014), Eestis ei peeta seda vajalikuks.
Tarbimismaksude osatähtsus on USA riigieelarves tühine. Eesti moodustab see 40% maksutulust. Tarbimismaksud (aktsiisid ja käibemaks) lämmatavad ettevõtluskeskkonda. Mida kõrgemaks need tõsta, seda nõrgukesemaks ettevõtluskeskkond muutub. Teatavasti on USA majandusvedur, mille silindrid töötavad isegi siis, kui maailmamajanduse kolvid näitavad väsimuse märke.
USAs praktiseeritakse küll meie käibemaksuga sarnast müügimaksu, kuid selle suurus on meiega võrreldes tühine (5-7%) . Eluks hädavajalike kaupade (teatud toidukaubad, väikesehinnalised ostud jmt) tarbijad on selle maksmisestki vabastatud. Eestis nõutakse 20% käibemaksu, paljudele kaupadele lisandub kopsakas aktsiis. USAs moodustavad aktsiisid 3% maksutulust, Eestis 13%.
Eestis kavandatakse tulumaksumäära langetamist, kuid USA riigieelarves moodustab selle maksu osa 59% riigieelarve maksulaekumisest. Eestis on see 23%. USAs peetakse õigeks progresseeruvat tulumaksusüsteem, Eestis ühtlast. Esimese vooruseks on maksustamisega toimetulekuraskustesse sattujate ridade kasvu ohjamine, teisel maksuhaldamise lihtsust.
Progresseeruv tulumaks ei tõsta maksukoormust. USA näide seda ei kinnita. Eestlane tasub ameeriklasest (protsendilises mõõtes) rohkem tulumaksu. Nominaalne maksustamine on madalam, kuid see ei tulene maksustamise lähenemisest, vaid sissetuleku kasinusest. 2013. aasta keskmiselt palgaindeksilt (44 888 USD) võeti USAs 15% tulumaksu. Eestis oli sama näitaja (1000 eurot miinus maksuvaba miinimum) 17%.
Ettevõtte tulumaksu laekumised on riigiti samuti erinevad. See tuleneb suuresti sellest, et ühes riigis maksustatakse tulu täies ulatuses, teises kogutakse maksu vaid dividendidelt.
Kinnisvaramaks (meil maamaks) on mõlemas riigis kohalik maks. Summad lähevad kohalike infrastruktuuride parandamisele. Mida kõrgemad piirkondades maksud on, seda uhkemad on infrastruktuurid, seda ihaldatumad on koolid, kuhu lapsi õppima pannakse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Maksud
- Riigieelarve
Hetkel kuum