• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,54%59 340,11
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,54%59 340,11
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Tööandja ei peaks olema kohustatud tasuma töötaja hambaravi, leiab Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
  • Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
  • Foto: Andras Kralla
Sotsist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi sõnul on arutatud tööandja panust hambaravisse ja kuidas see võiks olla maksustatud. Praegu jääb veel selgusetuks, kas seda on arutatud ka ettevõtjatega ning kuidas nemad võiksid sellesse suhtuda.
Kui Vassiljev liigitab hambaravi terviseedenduse ja haiguste vältimise valdkonda, siis sarnaselt võiks teha muude meditsiiniliste protseduuridega.
Paraku jääb mulje, et seadusega tuleb kohustada ettevõtjat rahaliselt panustama terviseprobleemi, mis ei ole tingitud töötamisest. Kui töö on füüsiliselt raske ja tekitab näiteks lihas- või liigesvalusid, siis on mõistetav, et tööandja võiks aidata panustada töötaja ravikuludesse. Samamoodi näiteks arvutiga töötavad inimesed, kelle nägemine halveneb.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele