Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vassiljevi hambutu ettepanek
Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.Foto: Andras Kralla
Tööandja ei peaks olema kohustatud tasuma töötaja hambaravi, leiab Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
Sotsist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi sõnul on arutatud tööandja panust hambaravisse ja kuidas see võiks olla maksustatud. Praegu jääb veel selgusetuks, kas seda on arutatud ka ettevõtjatega ning kuidas nemad võiksid sellesse suhtuda.
Kui Vassiljev liigitab hambaravi terviseedenduse ja haiguste vältimise valdkonda, siis sarnaselt võiks teha muude meditsiiniliste protseduuridega.
Paraku jääb mulje, et seadusega tuleb kohustada ettevõtjat rahaliselt panustama terviseprobleemi, mis ei ole tingitud töötamisest. Kui töö on füüsiliselt raske ja tekitab näiteks lihas- või liigesvalusid, siis on mõistetav, et tööandja võiks aidata panustada töötaja ravikuludesse. Samamoodi näiteks arvutiga töötavad inimesed, kelle nägemine halveneb.
Teine lähtepunkt
Hambaravi on üks kallimaid teenuseid ning tundub, et ravi vajajatest lähiajal ei tule puudust. Selle asemel, et otsida rahatuge eraettevõtlusest, võiks Vassiljev haarata hoopis probleemi teisest otsast, mida ta ise on ka suutnud mainida: ennetustöö. Tööandjad võiksid hoolitseda selle eest, et töötajal jääks aega käia regulaarselt ka hambaarsti kabinetis kontrollimas, kas senine harjamine aitab ära hoida probleeme tulevikus või tuleks senist suuhooldust muuta. Las siis tööandja võtab paar korda aastas ülesandeks meelde tuletada, et taas oleks aeg kontrollida, kas hambad korras.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.