Toiduliit petab tarbijat

Kui Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse selgitas 22. oktoobril tele-eetris senise alkoholipoliitika muutmise vajadust, siis asus Potisepp Jesse argumentide ümberlükkamise asemel tema autoriteeti õõnestama. Ründamine on seda arusaamatum, et eelmisel nädalal välja käidud ideed on osalt kirjas ja läbi arutatud alkoholipoliitika rohelises raamatu koostamisel, milles ka toiduliit osales.

Teine näide puudutab piima. „Toitumistrendid, mis tapavad“ – sellise pealkirjaga artikli kirjutas toiduliidu juht mõned nädalad tagasi. Selle eesmärk oli edasi anda sõnumit, et piima menüüst välja jätta ei või. Ent seda, kes on lehmapiima mittejoomise tagajärjel surnud, ei saa teada ei artiklist ega ka hiljem mitme nädala jooksul vastavatele uuringutele või juhtumitele viitamist paludes.

Täiendatud 29.10: Sirje Potisepp saatis mulle viis viidet. Toon need siin selguse huvides ära - uudis 1, uudis 2, uudis 3, uudis 4, uudis 5.

Piimatoodete reklaamimiseks jõuavad PR-firmade vahendusel toimetustesse sageli kirjatükid, mis piima teadlase või professori sõnadega ülistavad – piim sobib spordijoogiks, 10 põhjust piima tarbimiseks jne. Saateks tööstuste rahastatud uuringud või teadlase spordiarstiks nimetamine. Sellistes tekstides pole kunagi viiteid eetilisematele või keskkonda säästvamatele alternatiividele ega viiteid piima kõrvalmõjudest tervisele.

Toiduliit seisab tootjate huvide eest ning selles mõttes pole aktiivsus taunimist väärt. Selle nurga alt vaadates kõik justkui töötab – teema on soovitud suunas pildil ning tarbijate meelsust kujundatakse. Küll on aga ebaõiglane, et liit jätab endast mulje kui erapooletust toitumiseksperdist, lastes töösturite huvide eest kõnelda näiteks teadlastel-õpetajatel. Kuigi avalikkuse ette saadetav materjal viimistletakse näiliselt tarbijale kasulikuks, on tegemist siiski tootjate huve soosiva info edastamisega, mis ei lähtu tarbijast.

Mõistagi on põhjust peeglisse vaadata ka meediafirmadel, kes tasakaalustamata infot enda materjali pähe avaldavad ja oma lugejat niimoodi  alt veavad. Tarbijal tasub alati mõelda, kes ja miks on sõnumi taga. Tegelikult ei tohiks toimetuse sõela läbida info, millest kikitavad välja kellegi teise kõrvad.

Sisukas arutelu on alati teretulnud. See eeldab aga ausat huvi arutleda, mitte püünele püüdmist vaid oma agenda esitamiseks (eesmärgiga, et tooted saaks müüdud), ning teisalt ka ebameeldivatele faktidele otsa vaatamist. Alkoholi puhul täiendab see balansi leidmist tarbimisvabaduse tagamise ja alkoholismi kaasmõjude-kulude vähendamise vahel, toidutootmise poolel aga näiteks ka keskkonnamõju arvestamist või loomi puudutavate eetiliste küsimuste käsitlemist.