Startup Estonia põletab raha

Vaadates tagasi iduettevõtluse arengule Eestis 2007-2009, on selge, et investeerimistegevus vajas võimendamist ning Arengufond suutis päris mitmed riskantsed investeeringud teoks teha. Paljuski tänu Arengufondi investeerimistegevusele on edulugudeks osutunud ettevõtted nagu CrabCAD ja Fits.me. Tõsi, on olnud ka vähem edukaid investeeringuid, see ongi normaalne.

Riigikogu mõttekeskusena ja seire teostajana on Arengufond toimetanud umbes nii hästi, kui temalt on tellitud: minimaalselt. Pikaajalisemat majandusarengu strateegiat on aga kindlasti vaja ning Arengufond on võimeline seda koostama.

Suurem mure on seotud Arengufondi haldusalas oleva uusima, Startup Estonia suunaga, mis tekitab vastakaid arvamusi fondi ellukutsujate ja teiste turuosalise seas.

Äripäevas 26. oktoobril ilmunud intervjuus Eesti Arengufondi juhi Pirko Konsaga jääb kõlama seisukoht, et Arengufondi Startup Estonia programm on ainus idufirmade arengut toetav süsteem Eestis. Päris nii see kindlasti ei ole. Eestis tegutseb tugev, väljakujunenud ja jagatud rollidega ökosüsteem, mis on start-up-ettevõtetele eri arengufaasides abiks: alustades EASi korraldatavast Ajujahi konkursist või Prototroni rahastust nutikate ideede teostumiseks kuni tugevate ärikiirendite, inkubaatorite ja äriingleid koondava organisatsioonini EstBAN.

Ainuüksi riikliku toe või osalusega pakuvad tehnoloogiapõhistele start-up-ettevõtetele tuge nii ülikoolide juures asuvad ettevõtluskeskused, millest tuntumad on Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskus Mektory ja Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus. Tegutsevad inkubaatorid, millest suurim on majandusministeeriumi, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud Tehnopoli Startup Inkubaator. Kiirendiprogrammidest nimekamad on (EASi rahastatud) IT-fookusega Startup Wise Guys ja riistvarakiirendi BuildIT. Lisaks neile organisatsioonidele on palju tugevaid eraalgatusi, nt Garage48 häkatonid, Eesti Telekomi ellu kutsutud VUNK-kiirendi jpt.  

Üheks Arengufondi Startup Estonia programmi eesmärgiks on start-up-ettevõtetele pakutavate teenuste konsolideerimine ja ühtlustamine. Selles osas on Startup Estonia programmi vedav meeskond korraldanud mitmeid kohtumisi tänaste tegijatega, korjanud ja koondanud informatsiooni. Selle tulemusena ei ole aga kahe ja poole aasta jooksul teiste turuosalisteni jõudnud mingit väärtust, et tänaseid teenuseid veelgi paremini pakkuda. Pigem on Startup Estonia ise turule toonud uusi ja konkureerivaid programme, mis paljudel juhtudel on pärast ühekordset toimumist tegevuse lõpetanud. Selliste pilootprojektide korraldamist on keeruline pealt vaadata paljudel organisatsioonidel, sest raha ju kulub ning selle eest saaks turule aidata uusi start-up-ettevõtteid, ennast aastaid tõestanud tugisüsteemide kaudu.

Milleks dubleerida turul pakutavaid teenuseid Startup Estonia nime all, mitte investeerida olemasolevatesse pakkujatesse? Kas Startup Estoniast peaks pigem kujunema regulaator ja koordineerija või peaks ta olema isetegija?

Ootused Startup Estonia programmi suhtes on olnud suured. Programmi käivitamisel loodeti investeeringuid nii ettevõtlusteadlikkuse suurendamisse ülikoolides, inkubatsiooniteenustesse ja kiirendiprogrammidesse. Samuti loodeti elavnemist investeeringute vallas ja tugevamat sidusust näiteks Eesti Äriinglite Assotsiatsiooniga, mis koondab üle 100 investori, kes on valmis idufirmadesse investeerima. Sel teemal on Startup Estonia programm andnud mitmesuguseid lubadusi korraldada hankeid eri teenuste käivitamiseks ja sisseostmiseks turul tegutsevatelt organisatsioonidelt. Paraku pole tänaseni ühtegi hanget välja kuulutatud ning kogu Startup Estonia programmi aur on läinud pigem enda organisatsiooni siseselt teenuste käivitamisele, eneseotsimisele ja katsetamisele. See on põhjustanud start-up-ökosüsteemis rahulolematust ja nördimust, sest paljud organisatsioonid on oma tuleviku planeerides Startup Estonia programmiga arvestanud.

Start-up-ökosüsteemi osalised on korduvalt kaasa rääkinud Arengufondi Startup Estonia programmi kujundamisel. Keskenduda tuleks järgmisele: Eesti kui tugeva potentsiaaliga start-up-riigi turundus, tegutsevate start-up-ettevõttele tuge pakkuvate organisatsioonide tegevuste rahastamine, et sisse osta soovitud eesmärk (Startup Estonia eesmärgiks on seatud 1000 potentsiaalset ja tegutsevat start-up-ettevõtet aastaks 2023). Tänaseks on nendest ettepanekutest pigem mööda vaadatud ja tegutsetud kõrvalisega. Aga raha põleb.