Teeme Eestist OÜtajate Uberi

Maailmas on hulk ameteid, mille teenuseid on tarbijale alati müüdud ettevõtluse kaudu. Näiteks raamatupidajad, hambaarstid, advokaadid, arhitektid jne. Lisandunud on juuksurid, mitmed iluteenused, massaaž jpt. Isegi juba lihttööd võib pakkuda ettevõtlusvormi alt.

Nn ühemehefirma on kogu maailma tendents. Ja see pole üldse halb. Tegemist pole tingimata OÜtajatega halvas tähenduses. Sisuliselt on konsultatsiooniteenus võrdne raamatupidajateenusega, sest ka näiteks raamatupidaja pakub mingil määral konsultatsiooni.

Kes müüb oma aega ja füüsist, tahab keskenduda põhitegevusele ehk töötegemisele, et tõsta tootlikkust. Ent praegu on kõik praktikud, kes ettevõtjana teenust pakuvad, aruandluskohustuslased. Suurema käibega ettevõtjatel on igakuine aruandluskohustus maksuameti ees, mis kokkuvõttes osutub küllaltki suureks halduskoormuseks.

Kui ise ei oska raamatupidamist teha või soovitakse rohkem põhitegevusele keskenduda, siis ostetakse raamatupidamisteenus sisse, kuid dokumentatsiooni edastamine raamatupidajale ja muud asjaajamised võtavad aastas kokku nii mõnegi tööpäeva. Iga praktik on huvitatud tasustatud tööaja maksimeerimisest ning seepärast on kõik kõrvaltegevused ajaliselt ja rahaliselt kahjumlikud.

Kirjeldatud ettevõtlusgrupile (miks mitte ka suuremale) võiks pakkuda aruandluskohustuse täitmise ühe lahendusena reaalmajandusmudelit, kus ettevõtja ei pea ise raamatupidamise ja maksude maksmise pärast muret tundma ning saab keskenduda põhitegevusele. Boonusena saab ta tänu automatiseeritusele interaktiivset tagasisidet oma ettevõtte käekäigust aruannete, graafikute jms kujul. Halduskoormuse vähenemine vabastab palju aega, mida ettevõtja saab kasutada näiteks käibe kasvatamiseks. Riik peaks lihtsalt looma IT-infrastruktuuri, et esimesed vabatahtlikud saaksid süsteemi kasutada.

Et seda saavutada, peaksid ettevõtjad nõustuma, et korraldavad kogu arvemajanduse e-kviitungite (ostuarved) ja e-arvetega (müügiarved). Eeldades, et tulevikus suureneb järjest enam selliste ettevõtete arv, siis on võimalik hakata Eesti majandust järk-järgult reaalajas välismaailmale kajastama. Majandus muutuks läbipaistvamaks ning Eesti meelitaks ligi rohkem välisinvesteeringuid. Maksekäitumine paraneks; riik ja erasektor saaks parima võimaliku monitooringuvahendi, mis aitaks langetada parimaid juhtimisotsused.

Eduka Eesti ehitame üles siis, kui oleme oma keskkonnas piloodina tõestanud, et selline ettevõtlusvorm ja lahendus sobivad, ning siis müüksime sama teenust e-residentsuse kaudu laia maailma edasi. Ma nimetaksin seda majandusinfo vahendamise teenuseks. Sihtturuks on riigid, kellel endal ei ole piisavalt tugevat IT infrastruktuuri, et moderniseerida aruandluse esitamise süsteemi.

Kui ettevõte on 100% läbipaistev, siis kindlasti pakuksid pangad ka intressiboonust. Präänikuid annaks ettevõtjale siia piisavalt tekitada: näiteks saaks ettevõte avalikesse registritesse juurde tunnusmärgi, et tegu on täiesti ausa ettevõttega, või saaks ta mingeid maksusoodustusi või riigihangetes eelisjärjekorda jpt võimalusi.