Jah, ma palun vabandust

24. jaanuar 2016, 10:00

Raimo Ülavere Raimo Ülavere
Foto: Andres Haabu

Kui teised on mingi jamaga hakkama saanud, oleme üsna varmad näpuga näitama. Kui aga ise saame hakkama sama asjaga, siis on “süüdi” asjaolud, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.

“Mul on kahju ja ma vabandan.” See lause on tõenäoliselt ekspeaminister Mart Laari tsitaatidest TOP 2 hulgas koos 90ndate alguse kuulsa lausega “Likviidsus tuleb likvideerida”.

Vabandamise põhjus oli asjaolu, et Laar ja rida teisi tuntud ja vähemtuntud tegelasi põrutas ligi 16 aastat tagasi Võrumaa metsade vahel püssidest täpsust Edgar Savisaare pildi pihta. Vabandus tuli aga tegelikult poolteist aastat pärast seda, kui tegu oli reaalselt toimunud.

Siinkohal meenuvad veel mõned toredad vabandused – näiteks Andrus Ansipi pika hambaga öeldud “Jah, ma vabandan” fooliummütsides seemnesööjate ees. Või siis juhtumid, kui vabandust ei ole tulnudki. Kui näiteks Olari Taali tabas 90ndate lõpus Hoiupanga kukutanud kurikuulsast Daiwa laenust rääkides (täpsemalt küll laenust rääkimata jättes) psühholoogiline kramp. Või värskem näide – kui Äripäev rullis kogu oma mõjujõuga üle lauljatar Luisa Värgist, lihtsalt selleks, et algatada diskussiooni, kas ühemehe-OÜd ikka peaksid kuidagi rohkem sotsiaalmaksu maksma. Igapäevaelust on meil näiteid ilmselt kõigil kuhjaga võtta.

Vabandamisest keeldumine parandab enesetunnet

Miks siis on nii pagana raske öelda “Jah, ma palun vabandust”? Kui alustada teadusest, uuringutest ja faktidest, siis… vabandamisest keeldumine parandab meie enesetunnet. Ehk nii üllatav kui see ka pole, siis vabandustpalumisest keeldumine tõstab meie väärtust meie enese silmis.

Austraalia Queenslandi äriülikooli teadur Tyler Okimoto viis paar aastat tagasi läbi mitu eksperimenti, et saada teada, miks inimesed valivad sageli vabandustpalumisest keeldumise tee, ehkki sõnade “Ma palun vabandust” ütlemine tundub olevat nii lihtne viis ka enda süütunde ja karistuse vähendamiseks.

Okimoto jagas 228 täiskasvanud inimest kolme gruppi ja palus ühtedel meenutada olukordi, kus nad tegid kellelegi liiga ja palusid vabandust; teistel olukordi, kus nad tegid kellelegi liiga ja keeldusid vabandust palumast; ning kolmandatel olukordi, kus nad tegid liiga ja … ei teinud edasi midagi, ei palunud vabandust ega ka keeldunud vabandamast. Ning samal ajal paluti inimestel hinnata seda, kuidas nad end tundsid.

Vabandamine on vähetasuv

Tulemuseks saadi järeldus, et vabandustpalumisest keeldunud inimeste enesehinnang oli kasvanud, nad tundsid, et nad kontrollivad rohkem oma elu ja tegemisi ning nende väärtus enda silmis oli tõusnud. Võrreldes nendega, kes ei teinud midagi, oli ka vabandustpalunute enesehinnang ja väärtus enda silmis kasvanud, ent mitte sellisel määral nagu keeldujatel.

Okimoto tegi samalaadse eksperimendi ka teisel moel läbi. Jagades taas üle 200 inimese kolme gruppi, palus ta neil kirjutada e-kiri: mõeldes reaalsele olukorrale elust kirjutas kolmandik inimesi vabanduskirja, kolmandik kirjutas kirja, kus keeldus vabandust palumast ja kolmandik mõtles vaid olukorrale, kus nad käitusid ebasobivalt, ent ei kirjutanud midagi. Ja tulemused sisuliselt samad: kõige paremini tundsid ennast vabanduse palumisest keeldujad, vabandust palunud ja niisama mõtlejad tundsid end enamvähem ühte moodi.

Niisiis. Vabandustpalumisest keeldumine on sageli emotsionaalselt tasuvam tegevus kui vabandust palumine. Ent miks siis nii?

Esimese asjana turgatab pähe nn kognitiivne dissonants. See peene teadusliku kõlaga väljend tähendab maakeeli seda, et kui tekib vastuolu kahe tugeva tunde või teadmise vahel, siis oleme me valmis muutma oma hoiakuid, uskumusi ja muidugi käitumist endale sobivaks. Ja selle juurde võib käia ka eitamine, süüdistamine, õigustamine. Kõlab nagu klassikaline “Ma ei kavatse sinu ees vabandada”-hoiak, kas pole? Vabanduspalumine on aga kindlasti keerulisem ja raskem, nii siis kohandame oma uskumusi, hinnanguid, hoiakuid vabandamisest keeldumisele vastavaks.

Kas tegin mina või tegid teised

Teise asjana tuleb pähe enda õigustus. Meil kõigil on kalduvus erinevalt suhtuda tegudesse-nähtustesse olenevalt sellest, kas seda teeme me ise või teevad teised. Kui teised on mingi jamaga hakkama saanud, siis oleme üsna varmad näpuga näitama: vaat selline ta ongi! Kui aga ise saame hakkama sama asjaga, siis on süüdi asjaolud – mitte meie ise.

See kehtib nii ajakirjanike, poliitikute, juhtide kui ka lihtinimeste kohta. Seega, kui oleme mingi jõlepuntra kokku keetnud, siis on ikka esimese hooga tunne, et ma pole süüdi, lihtsalt asjad kujunesid nii. Ja seetõttu pole ka nagu põhjust vabandust paluda. Seevastu, kui keegi teine sama jõletusega hakkama saab…

Äkki on vabandamine õige asi?

Noh, ja kui lisada siia veel törtsuke enesekindluse puudumist, näpuotsaga hirmu vaidluses allajäämise ees, lusikatäis õudu omaenda emotsioonide ees ja kamaluga enesekesksust, olemegi saanud terve portsjoni argumente ja põhjuseid, miks ei peaks enam vabandust paluma. Kunagi. Ja vabandustpalumine saab nii tagasi oma algse, kreeka keelest pärit tähenduse – apologia tähendab kreeka keeles kaitset või õigustust.

Või siis äkki… kui panna kõik need põhjendused kaalukausile ja teisele poole, sinna, mis räägib vabandustpalumise poolt, vaid üks lause: sest see on lihtsalt õige asi, mida teha. Siis polegi alati nii lihtne prognoosida, kumb teise üles kaalub.

Allikas: Raimo Ülavere blogi

 

 

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Eesti laenab kõige vähem 10:15 25. juuli 2016

Eesti üllatas riigivõlaga

6 Eesti riigivõlg üllatas tänavu esimeses kvartalis kahanemisega ajal, kui enamikul naabritel kasvab see rekordkiirusel, selgub värsketest Eurostati andmetest.
11:59 25. juuli 2016

Nintendo aktsia on vabalanguses

10:54 25. juuli 2016

Ericssoni juht sai hundipassi

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

252 021 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Apple
11:00 24. juuli 2016

Saabub gigantide tõetund

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada majaehitusel projektijuhtimise teenust?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.