Oma eraelu peab igamees ise kaitsma

Euroopa Inimõiguste Kohus andis hiljuti õiguse tööandjale, kes luges distsiplinaarasja lahendamiseks töötaja erakirjavahetust. Töötaja kasutas pruudi ja vennaga suhtluseks e-posti, mis oli talle antud üksnes tööalaseks kasutamiseks. Selle eest oli samas ettevõttes ka varem vallandatud. Kontrollimisest anti töötajale, kes erasuhtlust eitas, eelnevalt teada. Vallandamisel kaebas ta tööandja kohtusse, et see oli lugenud kirju tema armuelu ja haiguste kohta.

Kohtuotsus on tekitanud palju tühja kära. Inspektsioon on töö- ja eraelu vahekordi selgitanud oma juhistes ja ma ei näe vajadust neid muuta.

Ei Eestis ega mujalgi ole töötajal üldist õigust kasutada tööalaseid e-kanaleid erasuhtluseks. Tööandja võib ja peakski kehtestama nende kasutamiseks selged reeglid.

Kui aga reegleid ei ole, siis peab tööandja arvestama õiguspärase ootusega, kus töötajad kasutavad tööalast e-posti ka erasuhtluseks. Pean silmas e-posti, mis viitab töötaja nimele. Keegi ei eelda, et aadressid nagu myygiosakond@ettevõttenimi.ee on mõeldud erasuhtluseks.

Tööandja võib tööalast e-posti kontrollida, kui see on vajalik ja töötajat sellest teavitatakse. Näiteks kui töötaja äraolekul on klientide teenindamiseks vaja juurdepääsu kirjavahetusele või kui on kahtlus, et töötaja on ärisaladust lekitanud.

Samas on keelatud töötaja salaja ja asjakohatu jälgimine. Tööandja peab arvestama, et ka erasuhtluse keelu korral võib postkasti sattuda erakirju. Ettevõtte-välised isikud ei pruugi teada, et tegu on tööalase aadressiga. Ka tööalane kiri võib tuttavate puhul sisaldada eraelulist („Muide, nägin Sind eile haiglas, ega midagi tõsist?“).

Oma eraelu peab igaüks ka ise kaitsma. Kirjavahetuses  sõprade ja lähedastega tuleb tööalase e-posti kasutamisel arvestada ka nende huvidega.

Soovitame hoida tööalase ja -välise kirjavahetuse lahus. Erakirjadeks kasutagem isiklikku e-posti, millele vaid endal on ligipääs. Vähim, mida teha, on luua tööandja e-kanalis erakirjade tarbeks eraldi alamkaust.