Ära karda!

2016. aasta algus oli maailma aktsiaturgudel ülihalb aeg: Bank of America Merill Lynchi hinnangul langes maailma aktsiate valuatsioon 2016. aasta esimese üheksa kauplemispäevaga tervelt 5,7 miljardi USA dollari võrra. Üle 20%-list langust peetakse üldiselt nn karuturuks ja paljud börsid maailmas on selle piiri juba ületanud. Seetõttu kardavad investorid, et oleme uue 2008. aasta lävel, kuigi analüüs viitab, et hirm on põhjendamatu.

Mis on drastilise müügisurve põhjus? Suuresti investorite psühholoogia, mitte majanduse põhinäitajate muutus. Arvestades, et turg on viimased seitse aastat järjekindlalt kasvanud, on investorid hakanud muretsema, et nn pulliturg on ennast ammendanud, ja otsima põhjuseid, miks peaks tekkima langus. Seetõttu on iga üksik investorite murekoht kaasa toonud suure volatiilsuse tervel turul. Praeguses turufaasis on suurenenud volatiilsus aga normaalne ja investorid peavad sellega lihtsalt kohanema.

Taas tekkinud hirm Hiina majanduse olukorra pärast ja kahtlused, kas Hiina valitsus saab jahtuva majanduse juhtimisega hakkama, tekitasid jaanuari esimestel päevadel Hiina aktsiate müügisurve, mis hiljem kujunes globaalseks. Hiina keskpanga mitmetimõistetavaid sõnumeid, kaubandusega kaalutud vahetuskursi kasutuselevõttu ja sellest tulenevat jüaani odavnemist dollari suhtes mõisteti kui meeleheitlikku sammu valuuta devalveerimise kaudu majanduskasvu ergutada.

Sel nädalal avaldatud andmete kohaselt on Hiina majanduse kasv tõepoolest aeglustunud – 2015. aastal kasvas Hiina SKP vaid 6,9%, mis on viimase 25 aasta madalaim näitaja. Samas on Pekingil veel piisavalt vahendeid, mille abil majandust toetada.

Investorite kindlustunnet vähendab ka nafta jätkuv hinnalangus. Nii Brenti kui WTI toornafta on langenud alla 30 dollari barreli kohta, mis on viimase 12 aasta madalaim hind. OPECi liikmete soovimatus toodangut kärpida ning Iraani nafta lisandumine pärast majandussanktsioonide lõppu tähendavad, et pakkumine on jätkuvalt suur. Kui võtta arvesse ka nõudluse vähenemist Hiinas, on meil tegemist umbes miljoni barreli suuruse ülepakkumisega päevas. Samas väheneb aeglaselt USA-poolne pakkumine ja nõudluse langus ei pruugi olla nii suur, kui kardetakse. Lisaks on praegune hinnatase selgelt ülereageerimise ja liigse pessimismi tulemus.

Kõige sellega arvestades tundub aktsiaturgude langus olevat eelkõige psühholoogilistest faktoritest tingitud ja ei tähenda, et majanduse põhinäitajates oleks midagi oluliselt muutunud. Järgmistel aastatel ootame maailmamajanduse kasvu jätkumist, seda toetavad ka Euroopa ja Jaapani keskpankade suuremahulised majanduse elavdamise programmid.

Hinnakorrektsioonid ja langused aktsiaturul on tegelikult sagedased nähtused ja neid ei pea kartma. Viimase 100 aasta jooksul on aktsiaturgudel olnud 123 hinnakorrektsiooniperioodi (langus üle 10%) ja 32 nn karuturuperioodi (langus üle 20%). See tähendab, et üle 20% langus toimub keskmiselt iga kolme aasta tagant ja korrektsiooniperioode esineb sagedamini kui kord aastas. Seetõttu liigitataksegi aktsiad kõrge riskiga varadeks ning just selle riski arvel teenivad aktsiainvestorid tulu, mis on sisuliselt kompensatsioon riskitaseme talumise eest. Ajaloolises plaanis tundub, et distsiplineeritud pikaajalisele investorile ei ole hinnakorrektsioon põhjus muretsemiseks, vaid võimalus ostmiseks.

Kõige olulisem on järgida oma investeerimisplaani ja jääda selle juurde vaatamata hiljutistele hinnamuutustele. Praegu on tegemist ainult hinnakorrektsiooniperioodiga. Kuna praegune hinnatase arvestab maksimaalselt negatiivsete sündmuste riskiga, on võimalikud üllatused pigem positiivses suunas. Samas peavad investorid siiski arvestama, et lühemas plaanis hindade volatiilsus suureneb, mistõttu on väga oluline arvestada oma riskitaluvuse piiridega.