Drooni ohtlikkus pidurdab selle levikut

Droonid ja kõik sellega seonduv on ilmselt praegu kõige kiiremini arenev tehnoloogia mehhatroonika valdkonnas.

Mis on siis need uued muutuvad trendid selles valdkonnas? See, et droon suudab õhus turvaliselt püsida ja taevast head videopilti teha, pole enam mingi uudis. See, et droon on teoreetiliselt võimeline postisaadetise koju tooma, ei ole ka enam uudis. Pigem on uudis, et lähema 10 aasta jooksul ei hakka seda siiski toimuma seadusandluse puudulikkuse ja eelkõige ohutuse tõttu. Keegi ei taha, et õuele maanduv postidroon hekseldaks meie kassi hakklihaks.

Põhimõtteliselt on kõik tehnoloogilised „vidinad“, mis õhus ja maapeal iseseisvalt liiguvad, meile veidi ka ohtlikud. Droonide puhul väljendub see kaalus ja eriti propellerites, mis hoiavad teda õhus. Nende tõttu on inimene juba surmagi saanud. Seega tundub, et droonid võivad olla vägagi ohtlikud. Need ohustavad meid füüsiliselt, ohustavad meie privaatsust ning see ongi pannud insenere nuputama, kuidas droone käitleda nii, et see ei oleks meile ohtlik. Ja kui ta osutub ohtlikuks, siis taevast alla tuua teda nii, et tegevus ei ohustaks läheduses olevaid inimesi. Ühesõnaga arendused liiguvad just droonidega seotud tehnoloogiate ja neid ümbritsevate perifeeriaseadmete suunas.

Teine oluline arengutrend on droonirakenduste toetamine maapealt. Kuhu droon maandada ja kuidas teda käitleda nii, et see toimuks ilma inimese vahelesekkumiseta. Inseneridele väga suur väljakutse, muuseas ka Eestis.

Ma ei eksi, kui väidan, et erinevaid tsiviilotstarbelisi droone arendatakse praegu sadu ja igas vähegi endast lugupidavas riigis teostatakse nende arendust. Taskukohane arendus ka väikeriikidele, kaasaarvatud Eestile.

Autor: Tõnu Vaher