Brittide lahkumine toob kahju

Peeter Luikmel 20. juuni 2016, 09:15
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160620/OPINION/160619763/AR/0/Peeter-Luikmel.jpg

Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust tooks kaasa vaid ebakindlust ja määramatust ning viimase 40 aasta diplomaatiliste töövõitude korstnasse kirjutamise. Käes võib olla hetk, mil skeptik otsustab pragmaatiliselt siiski liitu jääda, kirjutab Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Jaanilaupäeval toimub Ühendkuningriigis referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle. Sel päeval peab ligikaudu kaheksandik Euroopa Liidu elanikest põhjalikult vaagima Euroopa Liidu plusse ja miinuseid ning langetama otsuse, mis mõjutab nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liidu tulevikku.

Seoses referendumiga on üritatud hinnata Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõjusid. Arusaadavalt on need hinnangud spekulatiivsed, sest seni pole Euroopa Liidust keegi lahkunud. Liikmeks jäämise suurimad eelised on ligipääs Euroopa Liidu siseturule ning võimalus mõjutada edaspidigi Euroopa Liidu poliitikat. Üheks tõuketeguriks on rändekriisi valguses esile kerkinud erinevad vaated tööjõu vabale liikumisele, kuid Euroopa Liidust lahkumise mõju rändele jääb küllaltki määramatuks. Lahkumise pooldajad toovad esile võimalikku kokkuhoidu: 2014. aastal maksti ühe elaniku kohta Euroopa Liidu eelarvesse ligi 225 naela ning saadi sealt tagasi (ennekõike põllumajandustoetustena) pisut üle 70 naela. Need summad on küllaltki hoomatavad, kuid keskmiste hinnangute kohaselt siiski üle kümne korra madalamad Euroopa Liidust väljumisega kaasnevast sissetulekute langusest.

Ebakindlus suureneks

Erinevatel hinnangutel on Ühendkuningriigi Euroopa Liidu suunalise ekspordiga seotud 3–3,5 miljoni briti töökohad. Ka otsest koondamisteadet saamata on lahkumisotsuse puhul arusaadav inimeste kasvav ebakindlus oma töökoha tuleviku pärast. Ilmselgelt on pärsitud ka uute töökohtade loomine. Suurbritannia oli mullu välisinvesteeringute jaoks Euroopa üks ligimeelitavam riik, selgub Ernst & Youngi värskest hinnangust. Otsestest välisinvesteeringutest finantseerituna algatati mullu 1065 investeerimisprojekti ning loodi üle 42 000 töökoha. Seejuures pidas üle kolmveerandi investoritest oluliseks tõmbeteguriks juurdepääsu ühisturule.

Lisaks suhetele Euroopa Liidu riikidega muutuks vähemalt esialgu ebaselgeks ka tollirežiim mitmekümne Euroopa Liidu välise riigiga, kellega Euroopa Liidul on kaubanduslepingud. Võimalik peakontorite ümberkolimine ning ekspordi väljavaadete hägustumisest tingitud investeerimisaktiivsuse langus kahjustaksid Ühendkuningriigi majandust olulisel määral.

Investeeringute ja tootlikkuse arengut hakkaks pärast ühisturult lahkumist otseselt mõjutama see, milliseks kujuneb Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline väliskaubanduse kokkulepe. Brittidele oleks soodne Euroopa Majanduspiirkonna variant, mis reguleerib näiteks Norra ja Euroopa Liidu vahelisi kaubandussuhteid. Samas võib arvata, et poliitiliselt on sedavõrd leebe lahkumineku saavutamine mõlemapoolselt küllaltki keeruline. Seetõttu pakub Ühendkuningriigi riigikassa ehk rahandusministeerium välja veel kaks alternatiivset stsenaariumit: kahepoolne kaubanduskokkulepe ning kaubandussuhted Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi.

Brexiti pooldajad ja vastased Londonis.

Kõigi kolme stsenaariumi puhul jäävad aastased kahjud küllaltki kõrgeks ning kõiguvad ligi 2000 naelast üle 5000 naelani majapidamise kohta aastas. Seejuures sõltub mõju küllaltki suurel määral naela vahetuskursi edasisest dünaamikast. Tuleb arvestada, et tollimaksud rakenduvad erinevatele kaupadele küllakti ebaühtlaselt. Majandusharuti ebaühtlase ning ebaselge mõjuga šokke on majanduspoliitiliselt raske leevendada. Alahinnata ei saa ka uue režiimi keerukust, uute reeglite kokkuleppimisele eelnevat määramatust ning uue süsteemiga kohandumise aega. Briti eksportööride öisele lugemislauale tõstetaks pärast mõnekümneaastast pausi taas kümnetesse tuhandetesse lehekülgedesse ulatuvad tolliregulatsioonid.

Lahkumise kulu Euroopa Liidule on tunduvalt keerulisem välja arvutada. Ühendkuningriik moodustab Euroopa Liidu ekspordist pisut alla kümnendiku. Liikmesriikide lõikes on Ühendkuningriigi osatähtsus ekspordis ebaühtlane. Paljudes liikmesriikides, sh Eestis moodustab eksport Ühendkuningriiki alla 5% koguekspordist, mistõttu mõju ei pruugi olla märgatav. Kaubavahetus kolmandate riikidega jätkuks ilmselt edaspidigi Hollandi sadamate kaudu, mistõttu väliskaubanduskäibe langust täpselt prognoosida on võimatu. Euroopa Liidu jaoks jääb kaupade ja raha liikumises tekkinud segaduse mõju tõenäoliselt oluliselt tagasihoidlikumaks kui Ühendkuningriigile.

Lahkumisega kaotaks Ühendkuningriik mõjuvõimu Euroopa Liidu õigusruumi kujundamise üle, jäädes ilmselt küllaltki suures ulatuses jätkuvalt selle mõjusfääri. Igasugused erisused Euroopa ja Ühendkuningriigi normatiivides hakkavad seejuures piirama kaupade ning teenuste liikumist. Kuid  Brexit muudaks ilmselt ka Euroopa Liitu. Euroopa Liidu otsustusstruktuuridest lahkuks üks mõjukamaid liberaalse maailmavaate esindajaid. Ühtpidi on brittide roll olnud vabama kaupade ja teenuste liikumise propageerimine, teistpidi on nad olnud küllaltki edukad liberalismi piiravate algatuste tõkestamisel. Põhjaeurooplased kaotaksid brittide lahkumisel mõjuvõimsa mõttekaaslase Euroopa Liidus. 

Skeptilisus annab eeliskohtlemise

Pole üldse välistatud, et saareriigis otsustatakse Euroopa Liitu jääda – praegu on see arvamusuuringute järgi isegi baasstsenaariumiks. Britid on varemgi kahelnud ja olnud skeptilised Euroopa Liitu kuulumise mõjude küsimuses. Inglastele ju meeldib toriseda: Londoni ilma kirumine on traditsioon, mida on põlvest põlve edasi kantud, kuid sellele vaatamata kasvab Thamesi-äärne elanikkond lausa imekspandava kiirusega.

Viimase 40 aasta jooksul on praktiliselt pidevalt Euroopa Liitu kuulumist halvaks pidanud brittide hulk ületanud optimistide hulka, selgub Eurobaromeetri küsitlusest. Seetõttu pole vast üllatav, et 1975. aastal, ainult kaks aastat pärast Euroopa Majandusühendusega liitumist, pidasid britid maha esimese referendumi sellest võimalikuks väljumiseks. Tulemus oli, et 2/3 hääletanuist siiski pooldas liikmeks jäämist.

Skeptilisus Euroopa asjades, kuid siiski liikmesuse säilitamine on läbi aegade toonud Ühendkuningriigile hulga erandeid ja eeliskohtlemist ning ka viimased täpsustused Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhteid reguleerivates kokkulepetes on olnud brittidele soodsad. Seega järjekordse nn kõhklusvooru dividendid on juba laekunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2016, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing