Mul on küsimus EASile

Tean, et jälgite hoolega toetusraha sihipärast kasutamist, ja kiitus teile selle eest. Kuid kuidas hindate, kuivõrd oli toetusest kasu Eesti ettevõtlusele ja majandusele? Ja mis siis, kui polnudki?

EASi arvukate toetuste alt leiab muu hulgas loomemajanduse kategooria. Sealt vaatab vastu viis eri toetust: taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks, ekspordiks, koostööprojektideks, arenduskeskusteks ja inkubatsiooni arendamiseks. Palju kõlavaid sõnu. Kuid need pole vaid sõnad, need on miljonid eurod toetusi ainuüksi loomemajanduse vallas. Kokku on EASil 66 toetusepotti, millest raha jagada.

ERRi uudisteportaal kajastas sel nädalal, et paljude (ka minu) üks lemmikuid, folkbänd Trad.Attack!, sai EASilt 49 000 eurot toetust, et osaleda 1,5 aasta jooksul olulistel showcase-festivalidel välismaal. Toetuse eesmärk on „edendada bändiliikmete karjääre“. Samalaadsetest toetustest meenub, kuidas Jan Uuspõld sai aasta alguse poole EASilt 50 000 eurot oma monoetendusega Soomes tuuritamiseks. Ja eriti eredalt on meeles, kuidas trikimees Jürgen Veber sai mõne aasta eest Ameerika Ühendriikides südamete võitmiseks EASilt koguni 166 000 eurot toetust. Võlurile kohaselt võlus ta raha minema. See tähendab, kulutas ära, kuid kulutuse tulemus ettevõtluse arendamise vaatevinklist jäi ja jääbki segaseks.

Võrdluseks. Tallinna Lastehaigla Toetusfond on oma viimase majandusaasta aruande kohaselt 23 tegutsemisaasta jooksul kogunud paljude heade inimeste ja ettevõtete abiga kokku üle 3,8 miljoni euro. 23 aastat ja 3,8 miljonit eurot. Eespool nimetatud viiest loomemajanduse toetusprogrammist ühe – loomemajanduse eksporditoetuste – eelarve on 4,2 miljonit eurot. Ja nii edasi.

Ma tean, et neid kahte summat ei saa panna ühte patta, kuid taolised võrdlused panevad siiski kulmu kergitama. Üleüldse paneb mind kõhklema, kas riik peab tingimata toetama loomeinimeste piiriülest karjääri. Ja kui leitakse, et peab küll, siis kuidas tehakse valik ning hinnatakse panuse tulemuslikkust?

Ei saa öelda, et EASi toetus kukub taotlejatele niisama aitähi eest sülle. Toetuse saajad peavad tegelema põhjaliku aruandlusega. Kuid siiski jääb miski kriipima, kui riik jagab kümneid tuhandeid, kokku miljoneid eurosid loomeinimeste karjääri edendamiseks. Kas see, et ameeriklased näeksid meie mustkunstniku võimeid, on ikka riiklikult tähtis küsimus, mida Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjate rahaga toetada? Kas Trad.Attack! pole mitte küllalt vinge bänd ja Jan Uuspõld niigi andekas näitleja, et ilma riikliku toetusetagi läbi lüüa?

Ma olen enam kui kindel, et meie hinnatud muusikud, näitlejad ja teised talendid saavad kenasti hakkama erasektorist toetuse kogumisega. Eriti mugavaks teevad selle kõigile kättesaadavad virtuaalsed raha kaasamise keskkonnad eesotsas Hooandjaga. Ja kui alati ei saa, siis ehk ei peagi saama. Ma pole loomeinimeste vastu. Olen toetamise pärast toetamise vastu.