Uusarenduse hindamine kaitseb ostjat enda eest

Müüja annab järele

Uute korterite tegelikud pakkumishinnad kujunevad ostja valiku suurenedes läbirääkimiste käigus. On kinnisvaraarendajaid, kes on siiani seisukohal: võta või jäta. Nad ei tunne rahastaja müügisurvet ega pea valmis ehitatud väärt vara käest andma. Müümata korter hoitakse ostja tulekuni tühi või antakse see üürile.

Valdav osa kinnisvaraarendajaid on siiski valmis oma avalikest pakkumishindadest alla tulema, sest mitu arendajat on seda projektide tähtaegseks lõpetamiseks juba teinud. Vahuvein ei maksa seejuures suurt midagi, kuid alates eelmise aasta algusest on arendajad lisaks hinna tuntavale alandamisele andnud ostjaile kauba peale ka väärtuslikke asju, nagu näiteks köögisisustust, panipaiku ja parkimiskohti.

Ostja jõud

Nüüd ongi küsimus pigem selles, kuidas ostja ja müüja saavad mõlema jaoks mõistlikule kokkuleppele. Laenukõlbulikud ostjad on aru saanud, et neil on läbirääkimistel üha enam jõudu. Nad tingivad hinda igal pool ning igal võimalusel, lüües müüjaile üsna sageli allapoole vööd. Variant, kus võidus on ainult ostja ja teistel tõmmatakse tehingu käigus püksid jalast, ei sobi aga arendajatele ega neid rahastanud pankadele.

Kui tehinguid jääb üha vähemaks ja need toimuvad varasemast madalamal hinnatasemel, kajastavad seda ka laenu tagatiseks hinnatava kinnisvara eksperthinnangud. Selle tulemusel kohandavad müügigraafikuid jälgivad kinnisvaraarendajad varem või hiljem oma pakkumishindu turu tasemele vastavaks. Seega peegeldab uusarenduste hindamine kinnisvaraturul toimuvat nii ostjaile, kinnisvaraarendajaile kui ka pankadele. Võib isegi öelda, et uusarenduste hindamine mõjub osapooltele kainestavalt.

Autor: Helena Piirak