Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiisler: lihtne ja ehtne. Ilus!

    Vilja KiislerFoto: Andres Haabu

    President Kersti Kaljulaiu esimene aastapäevakõne oli elus, ehtne, veenev ja mõjus – see oli ilus, leiab Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler.

     
    President Kersti Kaljulaiu tänane vabariigi aastapäeva kõne sai ette kantud täielikus kohalolekus ja seda keskendumist oli selgesti näha kuulajate nägudelt: ükski ei haigutanud ega maigutanud: kõneleja keskendumine kõneldavale koondab iseenesest kuulajate tähelepanu. Kes ise mõistab, mida ta mõtleb, oskab seda ka ütelda – ja tema üteldu jõuab pärale. Meeldis väga, et Kaljulaid on loobunud esimeste presidendikuude jooksul – ilmselt suhtekorraldajate soovitusel – ette tõmmatud poolnaeratavast maskist ja kunstlikult aeglustatud kõnerütmist. Ta kõneles elusalt, ehtsalt, veenvalt ja mõjusalt, see oli ilus.
    Kõne ise oli tõeline üllatus. Laulvaks lihvitud, karge, nõtkes eesti keeles, erakordselt, lausa uskumatult lihtne, peaaegu et isegi pretensioonitu, ometi täpne – ja täiesti näoga kodu poole. Ei mingeid didaktilisi välispoliitilisi passioone, mis peavad kõnepidaja erudeeritust näitama ja andma tõendust, et see on president, kes kõnet peab. See on seda üllatavam, et mujal maailmas toimuv mõjutab meid rohkem kui kunagi varem, otsesemalt kui eales. Mitte, et kõne oleks seda kuidagi eitanud või kinni katnud, aga ta lõi tunde, et me siin saame alati hakkama ja püsime igal juhul – kuigi sõnutsi president seda ei kinnitanud. See enesestmõistetavus juurdus ridade vahel.
     
     
    Kuidas ta seda tegi? Ta rääkis sellest, kuidas meiega lugu on, leebelt, mõistvalt, otsustavalt – jaatavalt. Ta ei rääkinud hirmudest, raskest ja valusast, ei osutanud ohtudele, sest me kuuleme neist niigi määral, mis ületab inimliku vastuvõtuvõime. Kaljulaid valis eelkõige jaatavad, soojad ja inimlikud sõnad – ja see on ka ainus viis, kuidas päriselt kuulajani jõuda, sest et inimene on kord juba nii tehtud, et ta võtab sõnast, ja heast sõnast võtab ta kergemini ja kindlamini kui kurjast. Viis nii kõnelda on emotsionaalse tarkuse tunnus ning ma näen midagi säärast Eesti presidendis esimest korda. Võrrelgem vaid sellega, mida oli meile tänavu öelda eelmisel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel: tema mitmes kanalis uudistekski vormistatud Facebooki postitus koosnes peamiselt sellistest sõnadest: hirm, hirmutamine, ülbus, ebakindlus; solvata, mõnitada, sõimata (ma peatun siin, loetelu läheb tegelikult edasi, ja see oli tõesti lühike postitus). Kontrast on terav.
    Lause „Me peame rääkima Eesti hingeseisundist“ tegi minust kehastunud tähelepanu. Just seda ma olen alati oodanud – just sellest peabki president rääkima, jah, millest siis veel? Edasine oli küll pisuke pettumus: koduvägivald on oluline teema ning on suurepärane ja vajalik, et president sellest räägib – kuid ma ei arva, et eestlase hingeseisundit vaid sellise käsituse või rõhuasetuse abil avada saab. Hingeseisundi sõna peale ootasin ma midagi laiemat, hõlmavamat.
    Aga see laiem ja hõlmav oli olemas, ta oli lihtsalt teises kohas. Mul oli hea meel kuulda, et presidendi meelest saab eestlane olla igaüks, kes tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi, sest ma mõtlen ka nii; ja et keele päristine kaitstudolek seisneb jagamises: mida rohkematele võime seda õpetada, seda parem! Komberuumi üle arutlemisest rohkem läheb mulle korda keel ja sellest kõnelevad kohad presidendi kõnes loen ma pärast veel suurema keskendumisega üle.
    Tuglasega alustamine ja Ennoga lõpetamine lõi kõnele kauni ja karge raami. Ma polnud varem mõelnudki, et need Enno read „Mis oli, see on läinud / Mis tuleb, alles ees“ on kirjutatud 1918. Tänu ja tänamine oli teine kõne raamija: alguses tänati kõik Eesti valitsusi, lõpus tänati ajastut, mis meile antud. Tõepoolest, on põhjust olla tänulik, aitäh selle meenutamise eest.
    Kommentaar on kirjutatud Delfi palvel - toim.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.