Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Küberrünnaku eest ei ole keegi kaitstud

    Klaid MägiFoto: Julia-Maria Linna

    Kui sinu süsteemid on haavatavad, siis sind ka rünnatakse, kirjutab CERT-EE juht Klaid Mägi.

    Eelmisel aastal registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) üle 9000 küberjuhtumi. Neist intsidente (juhtumeid, millega kaasnes otsene mõju teabe või süsteemide konfidentsiaalsusele või kättesaadavusele) tuvastati 2248 ehk ligikaudu neljandik. Statistika räägib enda eest: ei saa väita, et Eestis midagi ei juhtu.
     
    Õnneks ei tabanud meid mullu ükski kriitilise tasemega küberintsident, millega oleks kaasnenud oht inimeste elule ja tervisele või elutähtsale teenusele. Küll tuvastasime aasta vältel 348 kõrge prioriteediga intsidenti, mis mõjutasid riigile olulise teenuse toimimist.
     
    Pärast WannaCry rünnakut küsiti Eestilt – miks pole teil midagi katastroofilist juhtunud? Miks pole Eestis elutähtsad teenused kannatada saanud? Võib ju mõelda, et oleme nii väikesed ja ebaolulised, et kes meid ikka rünnata viitsib?! Muuseas, see see on suhteliselt levinud arvamus, mida minagi tihti kuulen. Mis minult ikka võtta on, kes mind ikka rünnata peaks tahtma vms.
    Küberkurjategijaid ei huvita, kes sa oled ja kas sinult on midagi võtta. Internet on ülemaailmne – kui sinu süsteemid on haavatavad, siis sind ka rünnatakse. Kübermaailmas peituv anonüümsus tekitab segamatult tegutsemiseks väga soodsa pinnase ning selle najal ka purjetatakse.
    Kui süsteemid on hästi kaitstud, siis paar korda proovitakse ja seejärel leitakse kusagil mujal keegi, kelle juurde on lihtsam sisse murda. Seetõttu jääbki enamik ründeid suurema mõjuta katseteks – eriti juhtudel, kui kaitsjad õigeaegselt ja asjalikult reageerivad.
    Küsimuste asemel, kes ja miks ründas, mõelgem parem, kuidas saaks jätkuda olukord, kus meie väikese Eesti põhitegevuseks jääks mujal maailmas toimunud intsidentide analüüs või arutlused mõne Lähis-Ida poliitilise sõnumiga näotustatud Eesti poliiterakonna kodulehe üle.
    Riigi sund ei ole kiusamine
    Loomulikult on eelkõige tublid olnud kõigi nende Eesti ettevõtete ja riigiasutuste IT-eksperdid, kes meie lugematuid infosüsteeme ja arvuteid hooldavad ja haldavad. Kuid mis on riigi roll selle kõige juures?
    Riik on panustanud lugematul hulgal ressurssi inimeste teadlikkuse tõstmisesse, koolitanud ja harinud nii eksperte kui tavakasutajaid, saatnud välja hoiatusi, olukorra ohuhinnanguid ning teateid, kehtestanud reegleid ja kohati isegi sundinud n-ö ajaga kaasas käima.
    Ja kõike seda mitte kiusamise ja piiramise eesmärgil, vaid selleks, et meil ei juhtuks kriitilisi intsidente lihtsatel põhjustel, st keegi kasutas iidvana operatsioonisüsteemi või lihtsalt ei leidnud aega või põhjust oma süsteeme uuendada ja kriitilisi parendusi rakendada.
    Jätkuvalt mõtlevad liiga vähesed kasutajad, infoturbejuhid ja IT-spetsialistid elementaarse küberturvalisuse peale. Ilmselt tuleb see asjaolust, et kübermaailm paikneb meist kuidagi eemal, ei ole käega katsutav ning seetõttu ei pöörata sellele ka nii suurt rõhku kui käitumisele esemete maailmas.
    Ometigi teeme me riigisektoris palju tööd selle nimel, et Eesti küberturvalisuse taset parandada. On rõõm näha, et elulised näited panevad paljusid inimesi teistmoodi mõtlema ja mõistma küberjulgeoleku olulisust.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.