Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peer Salström-Leyh: laim kahjustab olulist tööd abi vajavate lastega

    Äripäev avaldab Peer Salström-Leyhi vastulause kahele Äripäevas ilmunud artiklile, mis rääkisid tema kasulaste vahendamisega tegelevast sihtasutuste võrgustikust.

    „Äripäev avaldas 1. ja 8. juunil online’is lood (samad lood 1. ja 12. juunil paberlehes), kus väidetakse, et mina ja minuga seotud organisatsioonid rikastusid sotsiaalraha arvel ning ma olen tegelenud pettusega. Avaldatu ei vasta tõele,“ ütles Salström-Leyh.
    „Artiklis näidatakse mind ja minuga seotud organisatsioone ebaõiges valguses, kus auditites viidatud vajakajäämisi, mille kõrvaldamisega tegeleme, tõlgendatakse pettustena. Oma vigu tunnistame, kuid mingit petmist ega tahtlikke rikkumisi, milline mulje võib lugudest jääda, ei ole. Me jätkame oma klientide ja lepingupartneritega, me usaldame üksteist,“ lisas ta. 
    Peer Salström-Leyh toob mõlemast loost välja väited, mida nimetab faktivigadeks ning meelevaldseteks tõlgendusteks. Salström-Leyhi seisukohtade järel on esitatud ka Äripäeva kommentaarid.
    Peer Salström-Leyh: 1. juunil ilmunud artikli pealkiri „Miljonid lastetoetust kadus musta auku” Äripäeva esikaanel on lugejat eksitav. Kõik Fyrlykta tehtud maksed on jälgitavad, olemas on saldovõrdlused makse saajatega. Fyrlykta kõik aastaaruanded on auditeeritud rahvusvahelise audiitori- ja konsultatsioonifirma BDO poolt ja audiitor ei ole teinud aastaaruannete kohta ühtegi märkust.
    Äripäeva kommentaar: Norra laste-, noorte- ja perekonnaministeeriumi (Bufdir) tellitud Deloitte’i auditi järgi on Tuletorni võrgustikku kuuluv Norra sihtasutus Fyrlykta teinud õigusvastaseid väljamakseid, mis ei ole Norra seaduse kohaselt lubatud. Lisaks märkis Bufdir 2015. aasta detsembris Norra sihtasutuste järelevalveorganisatsioonile (Stiftelsestilsynet), et Fyrlykta on teinud miljonitesse ulatuvaid ülekandeid välismaale. Norra ametiasutustel ei ole olnud täielikku ülevaadet Fyrlykta rahakasutuse kohta.
    Ministeeriumi koostööpartnerina pidi aga Fyrlykta järgima mittetulundusühingu põhimõtteid – mitte tegutsema kasumi teenimise eesmärgiga, kasumi tekkimisel selle Norra sotsiaalsüsteemi tagasi suunama.
    Peer Salström-Leyh: Lause „Norra riik on algatanud uurimise võimaliku pettuse kohta…“ on otsene vale. Norra riik ei ole alustanud pettuse kohta uurimist.
    Äripäeva kommentaar: Bufdir tellis audiitorifirmalt Deloitte auditi, et uurida välja, kas Fyrlykta on järginud ministeeriumi partneriks olemiseks nõutud mittetulundusühingu põhimõtteid või on riiki petetud ja teenitud kasumit, mis on sihtasutusest välja viidud. Muu hulgas palus ministeerium Deloitte’il välja selgitada, kas Fyrlykta on teinud tehinguid, mille eesmärk on olnud vähendada kasumit, et kasutada ettevõtte vara isikliku kasu saamiseks.
    Peer Salström-Leyh: Lause „Salström-Leyhi võrgustiku Norra rakuke Fyrlykta jõudis vastutavale ministeeriumile Bufdirile üle kolme aasta aina kallimaid teenuseid müüa, enne kui ministeeriumist hakati esitama küsimusi, miks teenis mittetulundusühing mitukümmend miljonit krooni kasumit ja kuhu teenitud raha kadus“ on valeväide.
    Ta märgib, et audiitorifirma Deloitte ütleb oma raportis, et Fyrlykta hinnad on tavalised ja need ei ole kõrgemad kui teistel sarnastel organisatsioonidel. „Vastupidi, Deloitte’i raport kinnitab üheselt: „Kuna perioodil jaanuarist 2016 kuni märtsini 2017 pole Fyrlykta hinnad olnud kõrgemad kui teistel mittetulundus- või erasektori teenusepakkujatel, pole Bufetati (Norra vastav riigiamet) kulud olnud suuremad, kui neil oleks olnud teenuse ostmisel teistelt pakkujatelt.““
    Äripäeva kommentaar: See lause ei väida, et Fyrlykta teenuste hinnad oleksid olnud kõrgemad kui teistel sarnastel organisatsioonidel. Pärast kolmeaastast tegutsemist oli sihtasutus Fyrlykta teeninud kümneid miljoneid Norra kroone kasumit. Fyrlykta kasum oli 4,5 miljonit krooni aastal 2013, 19,2 miljonit krooni aastal 2014 ja 19,9 miljonit krooni aastal 2015.
    Bufdir hakkas 2015. aasta detsembris esimest korda uurima, kas Fyrlykta toimib mittetulundusühinguna. Mureavalduses sihtasutuste järelevalveorganisatsioonile Stiftelsestilsynet viitas Bufdir miljonitesse ulatuvatele ülekannetele välismaale ning väga kõrgele kasumlikkusele. Deloitte vaatles oma auditis eelkõige perioodi jaanuar 2016 kuni märts 2017. Eelnevate aastate kohta märgiti, et aastad 2014 ja 2015 osutusid Fyrlyktale väga kasumlikeks.
    „Olen töötanud laste ja noortega üle 31 aasta ning saavutanud väga häid tulemusi. Kinnitan, et kogu meie tegevus on korrektne, vastab seadustele ning lähtub kõige parematest kavatsustest. Üleeuroopaline Tuletorni võrgustik töötab headele tavadele tuginedes ühtsete reeglite alusel. Oleme suutnud panustada ühiskonda märkimisväärselt läbi oma töö laste ja noortega, kes vajavad abi, kellega kogukonnal on suuri raskusi ja kelle käitumine ei vasta normidele,“ ütles ta.
    Äripäeva kommentaar: Deloitte’i audit jõudis järeldusele, jättes siiski ruumi ka teatavatele kahtlustele, et Fyrlykta ei ole käitunud kui mittetulundusühing. See järeldus tugineb järgnevatele tähelepanekutele:
    - Fyrlykta rahalisi vahendeid jaotati võrgustiku teistele sihtasutustele, töötajatele ja lähedalseisvatele organisatsioonidele; lisaks pälvis tähelepanu ka juhtkonna kõrge palgatase.
    - Sihtasutusel ja selle juhtkonnal puuduvad piisavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis Deloitte’i auditi hinnangul tähendavad seda, et sihtasutuse seadust on rikutud ja sihtasutuse tegelik juhtimine on vastuolus selle enda määrustega. Need tingimused on võimaldanud nii teenuste hinna kujundamise kasumi teenimise eesmärgil kui ka kõrge palgataseme kahele tegevdirektorile.
    - Deloitte’i järelduste kohaselt on sihtasutuse rahaliste vahendite jaotamine ja kasutamine vastuolus mittetulundusühingu seadusega. Deloitte järeldab, jättes ruumi teatavale kahtlusele, et seetõttu ei vasta Fyrlykta tegevus mittetulundusühingu kriteeriumitele.
    Peer Salström-Leyh: „Norra riigilt ligi 50 miljonit kasulastele mõeldud eurot saanud Eestis elava Peer Salström-Leyhi sihtasutus rikastus sotsiaalraha arvel ja viis miljoneid riigist välja, s.h Eestisse. Sellisele järeldusele jõudis täna Norras avaldatud rahvusvahelise audiitorifirma Deloitte’i audit…“
    Tegemist on valeväitega, audiitorifirma Deloitte auditis puudub artiklis kirjas olnud järeldus.
    Äripäeva kommentaar: Audit jõudis järeldusele, et sihtasutus Fyrlykta teenis mitmel aastal suurt kasumit ning sihtasutus jaotas oma rahalisi vahendeid endale lähedalseisvatele organisatsioonidele, s.h välismaale.
    Peer Salström-Leyh:“... järgimata lepingus nõutud mittetulunduslikkuse põhimõtteid”.
    Deloitte’i audit järeldas, et mittetulunduslikkuse põhimõtted ei ole Norras üheselt määratletavad ja Deloitte jättis hinnangu andmata, kas Fyrlykta on mittetulunduslik või mitte.
    Äripäeva kommentaar: Deloitte kinnitas, et õiguslikel alustel on mittetulundusühingut keeruline määratleda. Auditis märgiti, et tulemustesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Auditi analüüsitulemused viitasid aga kõik sellele, et Fyrlykta ei ole käitunud kui mittetulundusühing. Audit jätab ruumi kahtlusele ja ei väida seda päris üheselt, kuid järeldab, et Fyrlykta tegevus ei ole täielikult kooskõlas mittetulundusühingu printsiipidega ning Bufdiri koostöö Fyrlyktaga eeldas, et viimane töötab mittetulundusühingu põhimõttel.
    Praegu jätkab Fyrlykta tegevuse uurimist Norra sihtasutuste järelevalveorganisatsioon, kellele Bufdir on edastanud Deloitte’i auditi järeldused. Edasise uurimise tulemused peaksid selguma sügisel.
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.