Minister, heida pilk ka kõrvale!
Ministrid ei tohi tuleva poolaasta vältel oma eesmärke Euroopale tutvustades ära unustada, mis mõtetega kolleegid samal ajal lavalaudadele astuvad, leiab ajakirjanik Urmo Andressoo.
“Oleme valmis nägema vaeva, et viia ELi kaubanduse tegevuskava edasi ja vormida meie ühist tulevikku. Kaubandus liikmesriikide vahel ja ka muude riikidega on olnud Euroopa Liidu edulooks. Meie ühiseks ülesandeks on töötada, et taastada kodanike usaldus kaubandusse.”
Nõnda ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo möödunud nädala teisipäeval Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonile. Üks tahk Palo nimetatud Euroopa Liidu eduloo alusest – ühtne turg, kus kapital, tööjõud, teenused ja kaubad saavad vabalt liikuda –, on noobel eesmärk ning annab elule liidus kahtlemata hoogu juurde. Tore, et Eesti selge siht on arendada vabakaubandust nii liidu sees kui ka väljapoole. Või kas ikka on?
Praegu kuum Äripäevas
Kodustele teine jutt
Palo erakonnakaaslase, tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski võitlusest panna piir peale Läti alkoholirallile joonistub välja teistsugune seisukoht – kaubandus liikmesriikide vahel võib küll Euroopa edulugu olla, aga siis peab seda tegema õigete kaupadega. Alkohoolsete jookidega vabalt kaubelda ei tohiks. Või kui tohib, siis ainult senikaua, kuni see prognoositud aktsiisilaekumisest liiga suurt tükki ei hammusta.
Olgugi et tegu on lihtsustatud ja üksiku näitega, on vastuolu kahe ministri esindatud agendade vahel ilmne. Peame esmalt endale selgeks tegema, mida me tahame. Kas meile on olulisem põhimõte, et iga Euroopa Liidu kodanik saaks 28 liikmesriigis vabalt ja võrdsetel alustel ostelda? Või hoopis Eesti rahva tervis, mille tugevdamisse Ossinovski sõnul piirikaubanduse karmimad piirid panustaksid?
Segadust pole juurde vaja
Ükskõik kumba vastust eelistada, on Eesti Euroopa Liidu eesistumise hakul ääretult oluline, et valitsuskabineti loogika oleks ladus ning sellele ehitatud sõnumid lihtsasti mõistetavad, konkreetsed ja eriti oluline – ühtsed. Kabineti selge siht peaks olema, et rahvusvahelises rambivalguses räägitakse partnerriikidele sama juttu kui enda selja taga seisvale rahvale.
Nagu eelmisel nädalal kaamerasilma püütud ministrite esinemistest ja selle vastukajast näha võis, on segadust ja närvilisust eesistumise ümber juba isegi tihkelt.
