Kristen Michal: Eesti majanduse huvi lennunduses on head otseühendused

Nordica asutati, et Eesti inimesed saaks lennata. Asutamisel seati, pisut lihtsustades, kaks suuremat eesmärki - hoida Eesti ja Tallinn lennunduse konkurentsis ning saada majanduslikult ise hakkama. Asutasime teadmisega, et lennuühenduse otsene positiivne mõju majandusele on üle 100-200 miljoni aastas ja Eesti ei ole nii rikas, et raha mujale saata. Rääkimata Eesti huvist mitte olla kellegi tagahoov stiilis – teretulemast Eestisse, lennake siis palun kõigepealt Riiga.

Asutamise alternatiivina kaalusime ka võimalusi osta teenust näiteks airBalticult, mis oleks hinnanguliselt andnud ehk sama tulemuse neljaks aastaks, kuid pärast seda oleks tulnud uuesti sama raha mis Nordicasse pandud, uuesti lauale panna. Seega tänaseks kordades kallim valik, pealegi seotud ilmsega – lätlaste huvi ega kohustus ei ole muretseda Eesti käekäigu eest, vaid vedada ette Riiga ja teenida oma eesmärke. Kaalusime ka võimalust avalikul hankel hankida liine, kuid seniste Euroopa Liidu reeglite tulemusel oli seegi enam kui ebakindel plaan. Euroopa Liidu reeglite muutmiseks on tänaseks ka ettepanekuid tehtud.

Eestis ja Tallinnas on tänane reisijale hea konkurents tulenev lendamise heast ajast, Lennujaama inimeste tublidusest ja osalt ka Nordica aktiivsusest, rollist. On juba ka olemas kogemus, kus Nordica loobumine olulisest suunast tähendas, et tagajärjena vähenes sellele liinil ka konkurendi lendude maht ning hinnad omakorda tõusid mõnusalt. Hetkel head ajad lennunduses seda lööki pehmendavad.

Nagu kirjutasin eespool, Nordica asutamisel oli lisaks eesmärgile hoida konkurentsi Tallinnast lennates ka teine soov, et ettevõte saaks ise hakkama. Et ei korduks see, mis varem. Tänaseks paistab, et teine eesmärk on läinud suuremakski esimesest. Otseühendused ja konkurents kulutavad. Allhange, teenused toovad raha sisse.

Hetkel on Nordica ja üldkoosolek valinud tee minna rohkem raha teenima ja oodata, mis saab otseühendustega aasta-paari lõikes. Asutajana ütlen, et ettevõte on Eestile vajalik, kui ta suudab järgida mõlemat eesmärki, kõikumine kahe eesmärgi vahel on normaalne. Kuniks kumbki ei unune. Tasuvuseta pole meil varsti ettevõtet, otselendudeta ja konkurentsi hoidjata, ehk strateegilise soovita pole meil vaja mistahes ettevõttega maksumaksja rahaga eraturul seigelda. Tasakaal on märksõna.

Nordica võib erastada

Juba asutamise järel küsiti, et kas Nordica peaks vaid riigile kuuluma ja vastasin nagu paljud kolleegid, et sugugi mitte. Eesti inimeste ja majanduskasvu huvi on, et siit oleks head ja usaldusväärsed ühendused maailmaga. Kes lendab, ning kelle oma on lendaja, on sekundaarne.

Loeb, et Tallinnast on konkurents tagatud reisijate ja majanduse huvides. Kui keegi peaks ilmutama tõsist huvi Nordicaga koostööks või osaluse ostmiseks, tuleks seda kaaluda. Viimane suur huviline oli Tallink, kes eeldas Euroopa Komisjonilt pisut teist otsust Estonian Airile. Keda ettevõttena majandus-ja taristuministri ajast tunnustan, sest nähes, et nende soov ei täitunud, tulid nad oma teadmiste ja inimestega riigile midagi vastu küsimata sisuliselt appi, kui asutasime Nordica.

Seega, kokkuvõtteks - Eesti inimeste ja majanduse suur huvi on, et siit ja siia lennates oleks konkurents reisijate pärast ja huvides. Unustamata, et maksumaksjale kuuluv vara oleks hästi majandatud. Need eesmärgid käivad käsikäes ja tasakaalus. Nordica plaan peab olema ise hakkama saada ning kohe, kui peaks tulema kehvem aeg või turul konkurendid laisaks muutuma Tallinnast lennates, hakata siin aktiivselt tegutsema. Sellisena ja vaid sellisena on neid Eesti inimestele ja majandusele vaja – ise hakkama saavana ja võimelisena tagama konkurentsi Eesti huvides.