Pane säästud tööle

29. mai 2014, 10:29

Kapitalismis edu saavutamine eeldab oskust koguda ja ehitada kapitali, kirjutab investor Jaak Roosaare.

Mõni kuu tagasi kuulasin ühe Eesti suurpanga koolitust, kuidas rahaasju planeerida. Jagati palju kasulikku infot, kuid kogu finantsplaneerimise käis palgatöötaja ja tarbija vaatevinklist. Palgatööline töötab terve elu, et täita investorite ja kapitaliomanike taskuid. Millest käib jutt? Keegi ei õpeta lapsi (täiskasvanutest rääkimata) kapitali koguma ja seda investeerima. Heal juhul räägitakse säästmisest. Säästa, et sul oleks pension. Säästa, et saaksid osta endale auto. Säästa, et saaksid lõpuks selle ikka kõik ära kulutada. Selline säästmine aga kahjuks kedagi rikkaks ei tee.

Kõige kurvem on see, et isegi säästmine kulutamiseks on keskmisele eestlasele raske (üle 60% peredest seda ei suuda). Rikkaks saamise alustalaks pean liitumist 50% klubiga: säästa ja investeerida tuleb vähemalt 50% sissetulekust. See pole lihtne. Enamik inimesi seda ei suuda. Miks see säästmine nii raske on?

Kõige lihtsam on süüdistada madalaid palku. Mida sa ikka säästad, kui palk on 800 eurot kuus ja pool läheb sellest üüri ja teine pool toidu peale (saladuskatte all ütlen, et sageli läheb osa raha ka suitsu, alkoholi või loteriipiletite peale). Aga paljud inimesed teenivad rohkem – ja ikka ei suuda säästa. Ja samal ajal on inimesi, kes saavad ka 400 euroga kuus hakkama. Kui keegi saab hakkama, siis on see võimalik - peab vaid kõvasti tahtma!

Tegelik säästmisvõimetuse põhjus peitub mõtteviisis. Kui  säästmise mõte on tarbimise edasilükkamine, siis on see tõesti ebameeldiv. Kellele ikka meeldiks häid asju edasi lükata ja täna selle arvelt kehvemalt elada? Tegelikult tuleks läheneda säästmisele hoopis teise nurga pealt.

Ma ei säästa raha selleks, et homme rohkem kulutada. Ma ei plaani oma sääste üldse kunagi kulutada. Aga proovige kellelegi seletada, et säästate selleks, et neid mitte kunagi kulutada. Enamik inimesi vaatab teid suurte silmadega ja ei saa aru. Mis mõte on raha säästa, kui seda ei kuluta?

Mina säästan raha selleks, et panna see raha enda heaks tööle. Minu pensioniplaan ei näe ette suure rahakoguse säästmist, et siis sealt nurgast vaikselt rahasummat sööma hakata, lootes, et suren enne ära, kui otsa saab. Aga just nõnda näevad säästmist ja kogumist isegi paljud praktikud, teoreetikutest rääkimata.

Oletame, et sul on kana. Kuigi sa tahaksid teda kangesti ära süüa, suudad sa, hambad ristis, siiski söömist edasi lükata ja kana "säästa". Igal hommikul vaatad kana ja mõtled, et küll oleks hea ta nahka pista! Aga ei tohi, sest ma olen säästlik inimene, hoian kana tulevikuks. Ehk saab sellest koguni minu pensionisammas! Ühel kenal hommikul ongi koos kanaga puuris ka muna. Rõõmustad, et säästmine kandis vilja, ja saad hommikueineks nautida keedumuna.

Just selline mõtteviis on inimestel raha säästmise kohta. Vahest võib isegi juhtuda, et munast saab kana, ja siis süüakse ära kaks kana. Ent alati on fookus sellel, et saaks need kanad varem või hiljem nahka pista.

Aga on ka teine võimalus. Hakkad teadlikult taimetoitlaseks ja paned kanad munema. Varsti on sul kaks, siis neli, siis kaheksa ja siis kuusteist kana. Ehk hakkad nüüd ka omletti sööma, sest mune on palju. Sa ei arvesta oma pensioni selle järgi, kas puuris on piisavalt kanasid, et elu lõpuni välja vedada. Eesmärk ei ole kõiki kanu nahka pista. Pigem õpetad oma pojale, kuidas kanafarmi majandada. Ja ehk annetad mõne kana naabrimehele, et temagi saaks kanaäriga algust teha.

Toon paar näidet, kuidas Tallinna börsil kaubeldavate dividendiaktsiatega on olnud võimalik saavutada rahalist vabadust. Näited põhinevad minevikul, st ei ole  garanteeritud, et sama strateegia annab tulevikus sarnaseid tulemusi. Ja kindlasti võib väita, et tagantjärele tark on lihtne olla. Motiveeriv mõju võiks näidetel siiski olla.

Investeerides Tallinna Vee aktsiasse alates IPOst 50% sissetulekust ja reinvesteerides kõik dividendid, oleks kaheksa aastaga võimalik saavutada rikkus ehk rahaline vabadus - pensionisammas, mis katab igakuised kulud ja mis kasvavad inflatsiooni võrra ka tulevikus. Investeerides Tallinna Kaubamaja aktsiasse 500 eurot kuus alates 1996. aastast oleksid sa täna euromiljonär ja teeniksid iga kuu enam kui 5000 eurot dividendidena. Need dividendid võid kas nahka pista või omakorda uut rikkust koguma suunata - liikudes näiteks kanakasvatusest ka veise- ja maasikakasvandusse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    30. May 2014, 12:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing