Poliitik Krossi teine pale

24. juuli 2014, 13:59

Tulihingeline võitlus korruptsiooniga on poliitik Eerik-Niiles Krossi ilustatud fassaad, mille taga näeme hoopis teistsugust poliitikut, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Pärast Eerik-Niiles Krossi suhtes kriitiliste artiklite ilmumist on Kross ise ja tema toetajad püüdnud Äripäeva tõstatatud olulist teemat naeruvääristada. Sarnast reaktsiooni oleme kogenud ka Keskerakonna või Reformierakonna hämarate ärisuhete avalikustamise järel.

Ajakirjanik Piret Reiljan avaldas Äripäevas hiljuti mitu uurivat artiklit Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe Eerik-Niiles Krossi ärisuhetest maksupettuse arvatavate organiseerijatega, kelle tegusid on uuritud üle kahe aasta ja peagi hakkab neid arutama kohus.

Krossi firma on maksupettuses kasutatud ettevõttest saanud lühiajalist laenu. Samuti püüdis Kross aidata maksupettuse arvatavatel organiseerijatel ehk Jürgen Järvikul ja Marko Kalevil hakata kütust maale tooma. Selleks kasutas Kross oma Aserbaidžaani kontakte. Kütuse import jäi seltskonnal lõpuks siiski katki ning üheks põhjuseks võib olla see, et maksuamet oli saanud jälile Järviku ja Kalevi juba varem toimunud skeemile.

Pärast nende Krossi jaoks ebamugavate artiklite ilmumist on Kross ise ja tema toetajad püüdnud Äripäeva tõstatatud teemat naeruvääristada. „Mõttetu teema“, „Pastakast välja imetud skandaal“, „Midagi kriminaalset pole ju tõestatud“ - umbes nii on tõtatud Krossi kaitsma. On viidatud, et nii võib iga suhtlust või ärikontakti kahtlaseks pidada.

Selline reaktsioon on täiesti tavapärane. Sarnast tipp-poliitiku kaitseks välja astumist oleme varem kogenud ka Keskerakonna või Reformierakonna liikmete hämarate ärisuhete avalikustamise järel.

Erinevalt Krossi toetajatest olen aga mina seda meelt, et Krossi ärisidemete avalikustamine Eesti riigilt suure summa maksuraha arvatavate väljapetjatega on oluline teema. Kross on neist sidemetest ka otsest kasu saanud.

See näitab, et tulihingeline võitlus korruptsiooniga on poliitik Eerik-Niiles Krossi ilustatud fassaad, mille taga näeme hoopis teistsugust poliitikut. Näeme poliitikut, kes raha teenimise lootuses ei lase end häirida faktist, et ta võib abistada inimesi, kelle eesmärk on oma riiki ehk kõiki teisi petta.

Kütus on olnud kaup, mis on juba pikka aega ahvatlenud Eestis korraldama suuremahulisi maksupettusi. Need pettused on saanud teoks tänu kolmele huvigrupile, kelleks on kohalik allilm, ärieliit ja poliitiline eliit.

Ärieliit ehk siis mõned kütuse jae- ja hulgimüüjad või transpordifirmad on aidanud kurjategijatel maksudest puhtaks pestud kütust turustada. Seejuures võivad need turustajad olla heausksed, kuid sageli ka teadlikud võimalikust pettusest.

Poliitikutel on pettuste tõkestamisel oluline roll, sest nende otsustest on sõltunud ja sõltub ka edaspidi, kui kiiresti suudetakse pettust võimaldavad seaduseaugud kinni toppida. Sest kaotatud aeg tähendab siin sõna otseses mõttes ka riigi jaoks kaotatud raha. Näiteks Krossi äripartnerite Järviku ja Kalevi äriahel suutis riigilt vaid kolme kuuga välja petta 825 000 eurot - see on umbes 9000 eurot päevas.

Tegemist on eeluurimisel tõendamist leidnud maksukahjuga lühikesel ajaperioodil ning seetõttu pole see number kindlasti ammendav. Kuid see ilmestab, kui suured summad taolistes petuskeemides liiguvad. Iga kuuga, mis poliitikud venitasid maksupettusi tõkestavate seadusemuudatuste vastuvõtmisega, võis üks petiste punt tulu teenida mitusada tuhat eurot kuus.

Ei ole põhjust väita, et just Kross oleks teinud või teeb lobitööd maksupetturite huvides. Samas on aga avalikkusel oluline teada riigikogus esindatud erakonna liikmete ja maksupettuste organiseerijate omavahelisi ärisidemeid. See annab parema võimaluse jälgida, kas konkreetne erakond ikka pingutab selle nimel, et maksupettused lõppeksid.

On veel üks oluline alateema, mis Krossi äripartnerite maksupettuse uurimisest tuleneb. Nimelt see, kas uurijad on oma tegevuses sõltumatud või mitte.
Äripäeva käsutuses on hulgaliselt erinevaid dokumente, mis viitavad, et peagi kohtusse jõudva maksupettuse skeemi üks organiseerija oli Jürgen Järvik, kes on ka varem olnud seotud mitme skandaalse juhtumiga.

Prokuratuur ei ole aga Järvikut kahtlustatavaks kuulutanud, kuigi tema ja Marko Kalevi organiseeritud petuskeemis on kahtlustuse saanud kokku 12 isikut, valdavalt on tegemist variisikutega. Erinevalt Järvikust on näiteks Marko Kalev uurimise tõttu vahi all viibinud ning on ka algusest peale kahtlustatavate hulgas.

Vägisi jääb mulje, et mingil seletamatul põhjusel on uurijad otsustanud Järviku tegevuse osas silmad sulgeda ega üritagi jõuda oma uurimisega petuskeemi organiseerijani.

Kommentaar oli eetris 22. juulil Vikerraadio päevakommentaarina.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. July 2014, 16:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing