Savisaar: kui head uudist pole, mõtleme selle välja

Edgar Savisaar, Vilja Kiisler 15. august 2014, 08:41

Statistikaamet üllatas hiljuti teatega 2014. aasta II kvartali 2,2 protsendilisest majanduskasvust. Keegi ei tundunud midagi taolist lootvat, kirjutab Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Heatahtlik statistikaamet aga ilmselt mõistis positiivsete emotsioonide olulisust tuleviku majanduskasvu loomisel ning ehk lihtsalt mõtles selle hüperoptimistliku numbri välja.

Täpsemalt väljendudes muutis statistikaamet metoodikat viisil, et see 2,2% kasvunumber ei ütle meile mitte midagi muud peale halvaendelise ettekuulutuse. Statistikaamet mainib ka ise majanduskasvust teatanud pressiteates, et praegu statistikaameti andmebaasis olevad SKP väärtused ja kasvud ei ole üheselt võrreldavad toodud 2,2% kasvuga. Nii et tegu on suhteliselt laest võetud positiivse numbriga, mida ei tasu olemasolevatega võrrelda. Statistikaamet lubab, et täpsustab SKPd 8. septembril. Kui statistika alusloogika muutub oluliselt määral, et isegi statistikaamet ei soovita tulemust liiga tõsiselt võtta, siis see tavaliselt head ei tähenda.

Äripäev leidis statistilise ime

11. augusti Äripäevas leiab toimetaja Harry Tuul, et statistikaamet on maha saanud majanduse kasvama pannud statistilise imega ja et poolikud andmed ajavad tarbetult segadusse. Tuul selgitab, et statistikaameti numbrimaagia võimaldab SKPd kasvatada 2-3% võrra. Ta leiab, et statistikaametil oleks olnud õigem poolikud andmed avaldamata jätta, sest siis oleks olnud segadust kordades vähem ja statistika usaldusväärsus sellevõrra suurem.

Statistikaameti info ilmumise päeval vahendas Äripäev ka SEB analüütiku Ruta Arumäe kommentaari, milles viimane selgitas, et statistikaameti 2,2% SKP näitaja põhjal ei ole täna võimalik isegi öelda seda, kas majandus tegelikult kasvab või kahaneb, ja see on juba oluline erinevus.

Majanduskasvu statistiline ime üllatas ka keskpanka. Eesti panga prognoosi kohaselt peaks majanduskasv 2014. aasta kokkuvõttes olema 0,7% ehk siis väga palju väiksem sellest, mida statistikaamet välja pakkus.

Arvamusi statistikaameti optimistliku majanduskasvu numbri osas on palju avaldatud. Seisukohad on skeptilised, imestavad, metoodikat kommenteerivad või siis lihtsalt igaks juhuks mõistusele kutsuvad. Üldiselt kiitvaid emotsioone Eesti majanduse edu osas kosta ei ole, olgugi et valitsusparteidele kuluksid need Eesti tänast majanduslikku ebastabiilsust arvestades vägagi ära.

Kui andmed pole õiged, miks neid siis avaldada?

Ega statistikaamet ise ka ei väida, et näitaja on õige väljendab seda, mida me majanduskasvu all senimaani mõistnud oleme. Samas aga avaldab amet ikkagi mingi täiesti segadusttekitava ja reaalsust mittekajastava numbri. Miks amet nii käitub? Kui 8. septembril on tulemas õige näitaja, miks ei võinud siis numbri avaldamisega veel kannatada ja avaldada pressiteate hoopis selle kohta, et metoodika muutub ja seoses sellega tuleb number septembri alguses? Kõigile oleks olnud see arusaadav ja tänast kisa ei oleks tekkinud.

Samuti jääb õhku küsimus, et miks ei oleks võinud statistikaamet avaldada uue ja ebatäpse SKP näitajaga paralleelselt veel seda vana SKP näitajat, millest kõik aru saavad ja mis meie majandust oleks adekvaatsemalt kajastanud. Lihtsalt andnud kaks paralleelset numbrit selleks ajaks, kuni uus SKP number hakkab meie majandust adekvaatselt kajastama. Arvestades seda, et statistikaamet on SKP arvutusi teinud aastaid ja see on täiesti sissetöötatud teema nii inimeste oskuste kui lähteandmete ja arvutuste mõistes, siis ei oleks topeltnumbri ajutine väljatoomine küll mingi probleem olnud.

Muidugi oleks võinud ju minna ka seda teed, et uut SKP numbrit küll ametis arvutatakse, kuid seda ei tooda avalikkuse ette enne, kui number on adekvaatne. Senikaua oleks avalikkusele pakutud vana SKP näitajat. Ehk oleks siis valutu üleminek olnud parem ajastada uuele aastale, ehk on aastavahetusega parem neid aegridasid kuidagi selgemalt klapitada ja uut sissetöötatud SKPd adekvaatselt väljendada.

Statistikaamet oleks saanud avalikkust mitte eksitada

Variante, kuidas statistikaamet oleks saanud käituda tänasega võrreldes paremini ja avalikkust mitteeksitaval moel, on mitu. Millegipärast ühtegi nendest variantidest ei kasutatud. Statistikaamet ei ole hulk rumalaid inimesi, kes oma töö võimalusi ja nüansse ei tunne. Seega pidi olema põhjus, miks saadeti avalikkuse ette ülioptimistlik, kuid samas lausvale majanduskasvu number.

Küsimusi tekitab ka see, et kuidas selline statistikaameti läbiviidav avalikkuse eksitamine sattus täpselt sellele ajahetkele, kui murepilved meie majanduse kohal on nii rahvusvahelistest sanktsioonidest kui ka muudest probleemidest tingituna tumedamad, kui need kunagi varem on olnud. Ja seda olukorras, kus riigieelarve tuleb kokku saada ning järgmise aasta alguses on riigikogu valimised. Ja võttes arvesse seda, et valitsuse demagoogilised rahustuskatsed ei ole sellel korral üldse inimestele rahustavalt mõjunud. Statistikaameti positiivne lausvale tuli selles mõttes üldse kõige õigemal võimalikul hetkel.

Tundub, et Eesti on jõudnud uude majandusinformatsiooni ajajärku. Varemalt kasutasid võimulolevad parempoolsed erakonnad mõnda üksikut väljavõttelist statistilist numbrit, nagu SKP või madal avaliku sektori võlakoormus, katmaks kinni kõiki probleemkohti ja väitmaks, et meil on ideaalse majandusega riik.

Nüüd tundub olevat toimunud muutus, kus häid statistilisi näitajaid probleemidelt tähelepanu juhtimiseks ja edufassaadi mängimiseks ei näi enam jätkuvat või probleemide sügavust arvestades ei tundu need enam piisavad. Nüüd mõeldakse vajalikud näitajad lihtsalt välja, lisatakse mingi segane selgitus metoodika kohta ja antakse näitaja avalikkusele teada. Võib olla hiljem pisut kohendatakse, kuid sellest pole suurt lugu, sest siis on kindlasti üleval uus statistiline ime ja vana parandamist ei pane keegi tähelegi.

Kui võtta arvesse seda, et statistilist hämamist on võimupoliitikud kasutanud eelkõige meist välismaailmale parema mulje jätmiseks, sest kohalikke niikuinii ei lollita lõputult, siis on statistikaameti majanduskasvu imeline numbrimäng veel ühe täiendava tahu pealt vaadeldav. Nimelt välisanalüütikud võtavad arvesse 2,2% kasvu ja ei süvene igasse pisiselgitusse aegridadest või muust taolisest. Ja kuna number tundub küll ilus, kuid realistlik, siis nii see rahvusvahelise üldsuse kätte ka läheb. Keegi ei pane tähele hilisemat korrigeerimist. Kui statistikaamet oleks võtnud laest 10%, siis ei oleks seda usutud, oleks hakatud rohkem uurima, kuid 2,2% läheb loosi kergesti ja annab Eestile täpselt sellise tubli edasipüüdliku euroriigi maine, mida meie parempoliitikud alati on proovinud luua.

Kas on olemas mingi loogika, mis ülaltoodud statistilise manipulatsiooni kahtluse alla seaks? Võib ju näiteks arutada, et mis mõtet on manipuleerida, kui 8. septembril tuleb nii või teisiti välja õige number ja avalikkuse eksitamise periood jääb nii lühikeseks. Kuid kus on garantii, et septembri number on õige? Või näiteks kus on garantii, et septembris ei käida välja juba mõnda järgmist uuel metoodikal põhinevat või täiesti uut näitajat, mis Eesti majandust positiivses valguses näitab, kuid samas reaalsusega kooskõlas ei ole?

Ehk hakatakse eksporti mingil muul meetodil hindama ja valitsuse võlakoormat teisel moel arvutama. Võib olla vajaks muutmist reaalse ostujõu leidmise valem või keskmise palga tuletamise skeem. Riigikogu valimised lähenevad ja head uudised kuluvad ära küll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2014, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing