Edukas Eesti. Leia abikaasa välismaalt!

Artikkel

- Arvamused
- Vadim Shabarov
- 20. jaanuar 2014 kell 4:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edukas Eesti. Leia abikaasa välismaalt!
Eesti üks suurimaid probleeme on haritud noorte äravool, aga edukas Eesti vajab inimesi. Väljarände peatamiseks ja elanike arvu suurendamiseks tuleb ehitada 100 000 uuele perele 100 000 uut korterit, mille saaks kohalik noor, kui ta toob endale abikaasa väljastpoolt Eestit, pakub välja ärijuht Vadim Shabarov.
Riikliku programmi põhiline eesmärk on selles, et läbi korraliku ja soodustingimustel saadava eluaseme luua noortele eestimaalasele täiendav põhjus siit mitte lahkuda ja noortele välismaalastele stiimul tulla siia elama ja peret kasvatama. Ettevõtmine haaraks kohalikke haritud noori (kodakondsus, kõrgharidus, vanus kuni 35 aastat), kes toovad endale väljastpoolt Eestit abikaasa, kes ei ole olnud varem Eestiga seotud. Ühtlasi on tingimuseks, et pere asub siia elama, kohustub planeerima kolm last ning paneb lapsed eestikeelsesse lasteaeda ja kooli.
Kui selline pere ostab riigi poolt ehitatud kaasaegse 100ruutmeetrise korteri, siis viie aasta pärast saab ta 15% korteri ostuhinnast maha, 10 aasta pärast veel 15% ning 15 aasta pärast, kui lepe on täidetud ja korter on 50% ulatuses pere poolt välja ostetud, saadakse veel 20% ostuhinnast maha. Seega finantseerib riik korteriostu poole ulatuses, ent korter jääb inimese omandusse. Kulu riigile on hinnanguliselt 5 miljardit eurot 15 aastaks.
Kui ilma programmita võib riik kaotada 15 aastaga 100 000 maksumaksjat, siis nüüd toodaks väljastpoolt endale abikaasa ja perre sünnib kolm last (15 aastaga - pluss 400 000 uut elanikku). Kahe variandi vahe on 500 000 inimest. Eesti elanike arv kasvaks umbes kolmandiku võrra.
Eeskätt lahkuvad haritud noored Euroopa suurematesse tõmbekeskustesse. Motivatsiooni siia elama jääma vähendab seejuures Tallinna väiksus. Kui põhiosa programmist realiseeruks Tallinnas, siis kasvaks selle elanike arv ligi kaks korda, 0,8 miljonini, ning linnast saaks üks piirkonna tõmbekeskusi.
Programm toob majandusele uusi töötajaid ja riigile uusi maksumaksjad. Riigi investeering ehitusse loob töökohti ehitussektoris. Kui Tallinna asustus tiheneb kaks korda, siis linna infrastruktuuri ja teede korrashoiu koorem ühe elaniku kohta väheneb kaks korda.
Mõistagi kerkib kohe küsimus, miks taoline programm on mõeldud ainult neile, kes toovad abikaasa välismaalt. Samas on meie kohalike tublide eesti perede demograafilised harjumused ju teada ning tendents on kogu aeg allapoole – madal sündivus ja pidev väljaränne. Meil on värsket verd vaja. Ja noortele peredele on vaja ankrut, et siia kinnituda.
Millega kõnealune programm veel Eesti edule kaasa aitab ning milles seisnevad selle võimalikud ohud, loe täpsemalt ärijuht Vadim Shabarovi arvamusloost tänase Äripäeva paberlehes.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Edukas Eesti
Hetkel kuum