Kapo juht: Ukraina avas silmad Venemaa suhtes

Ukrainas 2013. aasta novembris  alanud  sündmused päädisid 2014 veebruaris Venemaa ja Ukraina vastasseisuna, mille pikaajalisi tagajärgi keegi veel ei tea. Kindel on see, et konflikti tulemust tunnetab ühel või teisel moel kogu Euroopa.

Rahvusvaheline julgeolek on jagamatu. Meie riigi ja rahva valik on kuuluda lääneriikide perre– Euroopa Liitu ja NATO-sse. See meie julgeoleku oluline tagatis nõuab ühtlasi väärilist panustamist mõlema organisatsiooni  tegevusse. Rahvusvahelises  koostöös  oma  kultuuriruumi kuuluvate  riikidega  suudame  vastu seista jõududele, kes meie eluviisi ja väärtusi ohustavad.

V. Putini režiimist tulenevast ohust ja selle natsionalistlikust olemusest on nüüdseks nii rahvusvaheline kui ka Eesti avalikkus teadlikum kui mõni aasta tagasi. Usutavasti on Ukrainas toimuv avanud paljude inimeste silmad Venemaa nn kaasmaalaspoliitika tegeliku eesmärgi ja olemuse suhtes. Venemaa mõjutustegevuse sihiks on laiendada Vene impeeriumit, kasutades selleks ühe vahendina venekeelseid elanikke. Agressioonide ettekäändena kasutatakse venelaste kaitse retoorikat, ignoreerides tõsiasju, mida näeb ja kuuleb vaba ajakirjanduse vahendusel kogu maailm. Nimetagem neist kaht. Esiteks, Venemaa ei ole pelgalt ühe väljavalitud rahvuse ainus põliskodu. Venemaal vajavad kaitset ja ellujäämisvõimalust paljud rahvused ja keeled, kellel ei ole muud kodumaad ega võimalust seda valida. Teiseks, Euroopa riikides pole teada fakte süsteemsest venelaste vastasest vägivallast. Demokraatlikes riikides, kuhu venelased on elama asunud, võivad nad end täna tunda turvalisemalt ja vabamana kui Venemaal. Usume, et Venemaa mõjutustegevuse laialdasem mõistmine aitab nii kõigil Eesti elanikel kui ka rahvusvahelisel avalikkusel ohule tõhusamalt vastu seista.