Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Optsioonid - loterii või kelgusõit finantsvabaduseni?

04. detsember 2014, 15:30
LHV vanemmaakleri Ragnar Pleesi hinnangul on kauplemine raske töö ega ole sugugi kõigile kontimööda.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141204/BORS/141209846/AR/0/AR-141209846.jpg

Kuigi veel sajandi algul ristis investeerimisguru Warren Buffett tuletusinstrumendid finantsmaailma massihävitusrelvaks, on müügioptsioonide välja kirjutamine mänginud tema endagi strateegias olulist rolli. Selgub, et ka Eestis tegutsevate pankade kliendid on pöördunud optsiooniusku.

LHV panga teatel on optsioonikauplemine olnud klientide seas stabiilselt populaarne, andes 10-20% kõikidest tehingutest ning näitab kasvutrendi.

Investeerimispanga vanemmaakler Ragnar Plees selgitas, et kui globaalses pildis kuuleme pidevalt aktsiaturgude käibe langusest, siis samal ajal on optsioonide kauplemiseaktiivsus jäänud samaks või näidanud isegi mõningast kasvu.

Huvi kasvu on tema hinnangul toetanud eelkõige uute toodete turule tulek: nädalased optsioonid, mini optsioonid ja binaarsed optsioonid. Varjuküljena on just viimased nn eksootilised "kõik või mitte midagi" põhimõttel kauplevad tuletisinstrumendid üleilmselt turule toonud ridamisi pettureid ja veebilehti, milles lubatakse loetud minutitega sadadesse protsentidesse küündivaid tootlusi.

Ent, mis siis ikkagi on optsioonid ja milleks nad head on? Aabitsatõe järgi on tegemist tuletisinstrumendiga, mis annab omanikule õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindlal hulgal finantsvara varem kokkulepitud hinnaga.

Peibutab odav hind ja kõrge tootlus

Plees märkis, et optsioonikauplemise peamisteks märksõnadeks võiks pidada pakutavat finantsvõimendust ja laia strateegiate valikut. Nimelt on erinevalt klassikalistest aktsiatehingutest optsioonitehinguga aktsiahinna tõusule või langusele panustades tarvis suhteliselt vähe kapitali.

Sama meelt jäi Swedbanki aktsiakauplemise juht Simmo Sommer, kelle sõnul saab läbi optsioonide soetada samaväärse positsiooni kui aktsiatesse, ja seda märkimisväärselt väiksema rahasumma eest, ning hea õnne korral on ka protsentuaalne tootlus oluliselt kõrgem kui aktsiainvesteeringu puhul.

Ta leidis, et lisaks finantsvõimendusele peitub optsioonide võlu just nende mitmekesisuses – optsioonidega saab teenida hoolimata sellest, kas aktsia liigub üles, alla või ei liigu kuhugi, mis omakorda võimaldab finantsriske palju paindlikumalt määratleda ja juhtida.

Kaotada võib lõputult

Õuna teine külg pole siiski päris plekitu. Kui halva aktsiatehinguga kogu rahast ilma jäämine on turgudel pigem erand kui reegel, siis optsioone müües võib investori rahaline kaotus olla piiramatu.

Plees lisas, et kui aktsiakauplemise puhul saab positsiooni hoida ja sulgeda endale sobival ajal ja hinnatasemel ning seeläbi võimaliku ajastamise vea heastada, siis optsioonid aeguvad varem või hiljem ning kaupleja võib olla sunnitud positsiooni sulgema. Lisaks puudub optsioonidel eel- ja järelturu kauplemise võimalus, mistõttu võib sattuda likviidsuslõksu. Nii ongi ajastus ja õigete strateegiate valik optsioonide puhul oluliselt tähtsam kui aktsiate puhul.

Tunne, mida ostad

Plees toonitas, et optsioonikauplejate peamise veana paistab välja see, et kaubeldakse lepinguid, millega kasumisse jõudmise tõenäosus on väga väike. Ehk ostetakse liiga kaugel rahast väljas olevaid lepinguid, mis töötaksid ainult juhul kui aktsia hinnaliikumine oleks väga täpselt ajastatud.

Teine tüüpiline viga olevat optsioonide kestvus. "Eelistatakse väga lühikese tähtajaga optsioone," täpsustas ta. "Neil on siiski üks ühine nimetaja, need on odavad ja likviidsed, aga lotopiletid."

Nii Plees kui ka Sommer rõhutasid, et eduka kauplemise aluseks on tunda optsioonilepingut detailselt ja mõista tegureid, mis võivad optsioonide hindu mõjutada. "Optsiooni hinnas on üks vääramatult kindel komponent - ajaväärtus - mis väheneb iga päevaga kuni jõuab nulli," rääkis Plees.

Paljud edukad kauplemisstrateegiad tema kinnitusel sellel teadmisel ka põhinevad ning hõlmavad endas optsioonilepingute kombinatsioone, kus ajaväärtuse kadu on pööratud kaupleja kasuks. "Edukas kaupleja ei vaata niivõrd seda kui palju tehingust oleks võimalik kasumit teenida, vaid millised on riskid ja kuidas neid maandada. Kauplemine on raske töö, millega kõik hakkama ei saa."

Kui lihtsamate tehingute tegemiseks piisab tavapärasest pangakontost, siis keerulisemate strateegiate kauplemiseks oleks Pleesi hinnangul vajalik eraldi kauplemisplatvorm.

Silmas peaks Sommeri hinnangul pidama sedagi, et kui aktsiate puhul tasub kaupleja tehingutasu üldjuhul tehingu väärtuse pealt, siis optsioonide puhul arvestatakse tehingutasu optsioonilepingute arvu pealt, mis omakorda võib mõjutada tehingu atraktiivsust.

Ehkki optsioonidega kauplemine kõigile ei sobi ja nendega rikastumine pole kaugeltki lihtsaimate killast, soovitas Sommer seda valikut investoritel vähemalt kaaluda. "Distsiplineeritud ning eesmärgipärasel kasutamisel võivad nad olla heaks täienduseks portfelli riskide juhtimisel ning parema tootluse saavutamisel," resümeeris ta.

Samas ei jookse just kõigi pankade kliendid optsioonidele tormi. Nõnda on näiteks Danske Bank võtnud tuletistehingutega seoses konservatiivse lähenemise ja kauplemisvõimalust nendega ei paku. "Tuletisinstrumentide soetus on võimalik vaid riskimaanduse eesmärgil asjatundlikele klientidele," nentis panga kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm.

Nordea küll pakub optsioonidega kauplemise võimalust, kuid panga pressiesindaja Kadri Küti hinnangul pole see klientide seas kuigi levinud. Eelkõige kasutavad seda võimalust tema sõnul aktiivsed investorid, kel on finantsinstrumentidega pikk kogemus ning kelle riskitaluvus lubab tulla toime ka ootamatute kaotustega. "Teine ja suurem osa kliente kasutavad optsioone oma ettevõtte finantsriskide maandamiseks ja ei kasuta võimendust," tõdes ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2014, 15:29
Otsi:

Ava täpsem otsing