Dividendisadu Soome börsifirmades

Soome SKP kasv jääb tänavu poole peale ELi keskmisest, mis on 1,7%, prognoosis Euroopa Komisjon veebruari algul. Tööstusbaasi on õõnestanud paberitööstuse ja elektroonikasektori langus. 2008. aastast on amortisatsioonikulu ületanud tööstusinvesteeringuid. Sellest hoolimata on Soome börs tänavu maailmas üks parema minekuga börse ja seda trendi toetavad ka suuremad dividendid.

36 firmat on tänaseks otsustanud, et dividendid ei suurene, 51 firmat plaanib dividende suurendada ja 12 vähendada. 23 firmat pole veel oma plaane avalikustanud.

Helsingi börsifirmade dividendid jäävad 10 miljardi – 10,5 miljardi euro vahele, hindab Oksaharju. See on alla 2007. aasta tippu, mil dividendid küündisid 12 miljardile eurole. Tuleval aastal võib lisanduda veel 10%, kuna investeerimisväljavaated ei pruugi muutuda.

„Dividendide osakaal kasvab,“ ütles Oksaharju. „Firmad on käivitanud programmid efektiivsuse tõstmiseks, nafta hind on langenud, euro on nõrgenenud – see kõik kokku on kasumitele kergelt positiivse efektiga. Vene turule suunatud firmadel on raskem.“

Paljudel firmadel seisavad võimsused jõude. Jaemüüja Kesko OY tõstis dividendi arvatust enam, samas kui nõrk nõudlus Soomes ja Venemaal vähendas kasumit 45%. Laevamootorite tootja Wärtsilä OY tõstis dividendi 9,5%. Alal on ülepakkumine, mis vähendab potentsiaali uuteks investeeringuteks. Metso OY, mis valmistab mäetööstuse seadmeid, kannatab ala madalaseisu all ning suurendas dividendi 1,05 eurole aktsiast.

Autokummide tootja Nokian Renkaat OY, mis investeeris enne rubla kollapsi palju Venemaale, saaks tootmismahtu tõsta ilma uute investeeringuteta 50%. Firma makstavad dividendid jäävad samale tasemele eelnenud aastaga.

Helsingi börsiindeks on tänavu kerkinud 12,1%, võrreldes Frankfurdi DAXi 11,1%se tõusu ja Suurbritannia FTSE 100 Indeksi 5,1%se tõusuga.

„Firmade kasv ja kasumid peavad paranema, et selliseid hinnatasemeid õigustada,“ ütles Oksaharju.