Mida naised tegelikult tahavad?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 14. aprill 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida naised tegelikult tahavad?
Investeerimisklubi "veteranid": Mariann Rikka, Kristi Saare ja Karin Vinkel.Foto: Meeli Küttim
Unustage Sigmund Freud ja psühhoanalüüs! Äripäev teab täpselt, mis naisi huvitab – meie seas on sadu, kui mitte tuhandeid naisi, kes tunnevad tugevat tõmmet investeerimisturgude vastu, kuid olid veel viimase ajani oma soovidega omapäi jäetud.
„Kui olin 18, siis avasin väärtpaberikonto ja hakkasin iga kuu pangas “shoppamas” käima,“ meenutab ettevõtjast väikeinvestor Karin Vinkel. „Põhjust täpselt ei mäletagi, tundus, et see on õige, kuigi sel ajal ei olnud aktsiatega kauplemine minuvanuste seas väga popp. Oleks olnud suureks abiks, kui ka siis oleks olnud ringkond, kus noored ja alles investeerimistee jalge alla võtnud oleks saanud omavahel mõtteid ja kogemusi vahetada ning kogenumate nõu kuulda.“
Turul oli aukKristi Saare, naisinvestorite klubi asutaja:
Esimese ringi inimesi kutsusime klubisse tutvusringkonna põhjal ega osanud kindlasti oodata, et vaevu neli kuud hiljem on juba 1200 inimest liitunud ja et üritustel on olnud üle paarisaja unikaalse osaleja. Kõige enam on üllatanud see, kui väikest tõuget on vaja, et tegutsema hakata. Mitu klubiliiget on rääkinud, et neil on juba aastaid mõttes, et võiks midagi investeerimise ja rahaasjade vallas teha, aga just see viimane vajalik tõuge tuli naisinvestorite klubist ja meie aruteludest ning üritustest.
Teisalt, eks negatiivselt on üllatanud see, kui vähe inimesed oma rahaasjadest teadlikud on – mitmele klubilisele on oma ja pere rahaasjade ülevaatamine toonud pigem negatiivse üllatuse. Vähemalt on nad aga jõudnud punkti, kust saab lahendustele keskendudes edasi liikuda. Kolmandaks üllatas ka üldine tagasiside ja toetus, mida lausa uksest-aknast, e-maili ja telefoni teel minuni jõudis.
Naisteklubi edukus demonstreeris selgelt, et turul oli suhteliselt tühi koht informatsiooni koha peal, mis oleks just suunatud väikeinvestorile. Sellise info järele oli vajadus, sellega kaasneb veidi julgustamist, nõustamist ja koolitamist. Kui sa pole just koolist häid rahateadmisi saanud või ise kogemuse abil õppinud, siis justkui rohkem häid võimalusi enda arendamiseks polegi. Investeerimisega alustavaid inimesi tekib pidevalt juurde ning neile on väga suureks abiks võimalus teiste algajatega ühte sammu astuda ning kogenumatelt investoritelt nõu küsida.
Tagasisides ongi paljud klubilised toonud välja just seda, et hoiame heatahtlikku õhkkonda, kus julgetakse küsida, ilma et peaks ennast rumalana tundma. Klubis on ka pika kogemusega investoreid, kes on lahkelt oma kogemusi nõus jagama ja just sellist isiklikul kogemusel põhinevaid näpunäiteid hindavad inimesed väga. Lisaks on oluline, et on põhjust klubiüritustel mitu korda kuus kokku saada ja sarnaselt mõtlevate ja innustunud inimestega aega veeta – heas seltskonnas tekib rohkem nii häid ideid kui ka inspiratsiooni.
Mulle on rohkem kui üks meesterahvas tänu avaldanud, et olen nende naised-elukaaslased pannud lõpuks rahaasjadele mõtlema: nad saavad nüüd õhtusöögilauas investeerimisest vestelda. Teisalt olen kuulnud ka veidi nurinat, et naistel on nii põnevad üritused, kus ka mehed tahaksid osaleda.
Mõne kuuga 1293 naist
Vinkel on üks ligemale 1300 naisest, kes on viimastel kuudel liitunud naisinvestorite klubiga. Pelgulinna gümnaasiumi inglise keele ja majanduse õpetaja Kristi Saare ning kooli infojuhi Birgy Lorenzi mullu novembris loodud pisike Facebooki grupp on loetud kuudega plahvatuslikult kasvanud ja huviliste arv ületab mäekõrguselt klubi asutajate esialgseid ootuseid.
Vinkel lähtub põhimõttest, et oled see, kellega suhtled – seega on väga hea, kui sind ümbritsevad inimesed on aktiivsed, edukad, innukad ning ettevõtlikud. Naisinvestorite klubi annab tema sõnul võimaluse kohtuda naistega, kes tunnevad huvi, kuidas vaba raha paremini paigutada. Igaühel on oma tee.
„See on ülihea võimalus naistele, kes pole veel alustanud investeerimisega, leida oma tee, ja neile, kes on seda teinud, vahetada kogemusi ja mõtteid teiste tublide naistega,“ toonitab Vinkel, kes investeeris aktiivselt aktsiatesse kuni 2014. aastani.
Pärast seda muutis ta valdkonda ja hakkas tegelema kinnisvara arenduse ning ettevõtlusega, kuna sellisel juhul saab ta olla ise vastutav oma varade kasvu või kahanemise eest. „Minule meeldib, kui saan vahetult suunata selle ettevõtte tegevust, mille omanik ma olen. Kui midagi viltu läheb, saan vaadata peeglisse, õppida sellest, mida olen teinud ja teha korrektiive, et tulevikus paremini õnnestuks,“ räägib ta.
Kaotusi võtab Vinkel kui kooliraha. Kõige meeldejäävamad on tema sõnul mineviku otsused paigutada raha ületarbimisse, selle asemel et rohkem investeerida. „Ühe fondiga kaotasin 4000 eurot. See pole väga meeldiv, aga on lõppkokkuvõttes vaid üks number,“ avab ta oma investeerimisfilosoofiat.
Vinkel räägib, et praeguses arengufaasis investeerib ta kogu raha enda ettevõtetesse ning kogemus on tõestanud, et raha taha ei ole kunagi midagi jäänud. Tuleb lihtsalt välja mõelda lahendus. „Kuna mulle meeldib see, mida ma teen, siis teen seda innuga, ja on selgunud, et pole aegagi väga palju kulutada,“ märgib ta.
Mariann Rikka: hajutan Kasvukontoga
Olen alustuseks valinud LHV Kasvukonto ehk investeerimise indeksfondidesse. Valik lähtub esiteks sellest, et ajaressurss ei võimalda mul väga aktiivselt ise kauplemisega tegeleda, teiseks soovin teha pikaajalist investeeringut ja kolmandaks võimaldab Kasvukonto investeerimist alustada väikeste summadega ning hajutada investeeringud nii emitentide, instrumentide kui ka regioonide lõikes, tehes seda teiste fondidega võrreldes väga madalate halduskuludega.
Samuti olen teinud algust esialgu väga väikeste summadega sotsiaalpanganduses, et süsteemi toimimist jälgida – see on küll võrdlemisi kõrge riskiga investeering, aga siiski üsna kanda kinnitanud, ning alustuseks lihtne ja huvitav. Tulevikus kavatsen osta ka mõned dividendiaktsiad Tallinna börsilt.
Age Laine: köidavad ühisrahastus ja aktsiad
Investeeringud olen hajutanud eraisikute (Omaraha ja Moneyzen) ja kinnisvara (CrowdEstate, EstateGuru) ühisrahastusplatvormide ning aktsiate vahel. Aktsiaportfell koosneb kahest Eesti (MRK, OEG) ja ühest Läti (GRD) üksikaktsiast, Saksamaa indeksaktsiast (EWG) ja USA (BRK) aktsiast, mida olen omandanud ligi 2000 euro kaupa.
Alustasin kohalikult turult, kuna teadmised on siin kõige paremad, ja liikusin hajutamise eesmärgil kaugemale. Lisaks piirkondadele olen hajutanud ka erinevate valuutade (EUR, USD) vahel. Pojale tegin indeksfondidest koosnevast kasvukontost pikaajalise „koolifondi“, kuhu paigutan lapsetoetuse.
Klubisse tõi põnevus
Kulud on kontrolli alla võtnud ka alles hiljuti oma esimesed investeeringud teinud siseministeeriumi õigusnõunik Mariann Rikka, kes liitus investeerimisklubiga hea tuttava Kristi Saare eeskujul. „Tema jutt sellest, et raha on mõistlik ennast ise teenima panna ja sellega finantsvabadust luua, kõlas igati mõistlikult, ja mis seal salata, investeerimine ja investorite klubisse kuulumine tundus põnev ka,“ meenutab ta.
Klubiga liitumine on andnud Rikkale arusaama säästmise ja investeerimise mõttekusest, finantsinstrumentidest, riskidest ja nende hajutamisest, mida omal käel poleks ilmselt uurinud. Veelgi olulisem on julgus ja kindlus ses osas, et investeerimiseks ei pea olema Warren Buffett või majandusguru, kes hommikust õhtuni börsil surfab ja kelle kontol on miljonid.
Piisab sellest, et paika panna mõistlikud eesmärgid ning oma sissetulekut ja varanduslikku seisu arvestades majandamine läbi mõelda, sellest lähtuvalt sobivad instrumendid valida ja pihta hakata. Just seda on Rikka teinud.
„Erinevatelt paljudest tublidest naistest meie klubis, ei ole mul ühtki Exceli tabelit ega muud kulu- ja tuluarvestusinstrumenti,“ selgitab ta. „Minu põhimõte on võib-olla see, et mitte liiga palju mõelda ja pihta hakata, investeerimine ei ole tuumateadus.“
Praegu paneb Rikka iga kuu raha kõrvale, et tekitada meelerahufond. Ta on teinud seda mitte kindla protsendina igakuisest sissetulekust, vaid erinevate summade kaupa, sõltuvalt sellest, kuidas kontoseisu vaadates võimalik on tundunud. Edaspidi investeeringutesse suunatava raha osas on küll paigas miinimumsummad, mida teatud perioodi järel investeerimisinstrumentidesse kanda.
Kuigi võidud ja kaotused on finantsturgudel esialgu veel tulemata, siis virtuaalkontol kätt harjutades on õnnestunud ühelt dividendiaktsialt teenida 50-eurone kasum. „Minu suurim prohmakas finantsmaailmas on ilmselt olnud autoost, mille tegin tol ajal õppelaenu eest ja teise õppelaenu võtmine selleks, et veidi aega tudengina väga lahedalt elada,“ nendib Rikka. „Auto sai müüdud ostuhinnast tunduvalt odavamalt juba väga ammu, õppelaenude viimaseid osi tasun veel siiani.“
Naisinvestorite klubi
54 protsendil naisinvestoritest on kõrgharidus ja 84% naistest jäävad vanusevahemikku 19-38 eluaastat.
35% naisinvestoritest muudab positsioone mõned korrad aastas ja 14% mõne korra kuus.
51% klubi liikmetest pole väärtpaberiturule investeerimisega tegelnud ja veidi alla kolmandikul liikmetest on kogemust alla aasta.
72% naisinvestoritest investeerib Eestisse, 23% USAsse ja 16% Lääne-Euroopasse.
57% naisinvestoritest investeerib kuus keskmiselt kuni 100 eurot, 35% aga 100-500 eurot.
Allikas: naisinvestorite klubi, Äripäeva uuring
Emapuhkus andis tõuke
Naisinvestorite ridadesse on astunud ka Civitta Eesti ASi ärikonsultant Age Laine, kes liikus börside juurde kinnisvarasektorist. Laine esimene suur ja õnnestunud investeerimisotsus oli oma korteri ost 7 aastat tagasi, 23-aastasena. Euribori langusega seoses on laenuintress kukkunud alla 1% ja sissemakset arvestamata on üürihinna ja laenu tagasimakse vahena kujunev igakuine sääst ligi 200 eurot.
Edasi planeeris ta säästud samuti kinnisvarasse kui juba tuttavasse valdkonda investeerida. Et aga kasvavate hindade taustal on lihtsate ostan-ja-üürin-välja tehingute tootlused järjest madalamale liikunud, otsustas ta mullu ennast alternatiivsete valdkondadega, nagu aktsiad ja ühisrahastus, kurssi viia ja investeerimisega aktiivsemalt tegelema hakata.
„Ilmselt andis tõuke ka alanud emapuhkus, sest ka sel ajal tekkis vajadus aju vormis hoida,“ räägib ta. „Kuna olen valdkonnas siiski algaja, siis pakub klubi läbi ürituse ja diskussioonide võimaluse kompleksseks eneseharimiseks ja infovahetuseks.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum