- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,02%7 628,89
- DOW 300,52%51 730,99
- Nasdaq 1,66%26 410,64
- FTSE 1001,16%10 812,2
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,11
- OMX Baltic0,18%317,89
- OMX Riga0,43%965,1
- OMX Tallinn0,08%2 206,15
- OMX Vilnius0,28%1 497,98
- S&P 5001,02%7 628,89
- DOW 300,52%51 730,99
- Nasdaq 1,66%26 410,64
- FTSE 1001,16%10 812,2
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Igaüks võib saada Ferrari omanikuks
Maailma kuulsaim sportautode tootja ning läbi aegade edukaima vormel 1 võistkonna omanik Ferrari NV läheb lõpuks börsile. Emafirma Fiat Chrysler Automobiles teeb firma aktsiad avalikult kättesaadavaks, et rahastada teiste tütarfirmade projekte.
Fiat Chrysleri tütarfirmad
Alfa Romeo
Chrysler
Dodge
Ferrari
Fiat
Maserati
Jeep
Ram
Fiat Chrysler on tegevjuht Sergio Marchionne eestvedamisel teinud viimastel aastatel läbi tohutud muudatused ning muudatused muudkui jätkuvad. General Motorsiga peetud ühinemiskõneluste läbikukkumine tähendas senisest veelgi kindlamalt, et Ferrari aktsiad noteeritakse börsil ning nüüd on emafirma seda ka kinnitanud.
Veel mõni aasta tagasi oli Ferrari börsidebüüdist mõõtmatult kaugel, kuid Marchionne tegi sportautode tootja juures korraliku puhastuse, määras ennast pukki ning kõigi plaanide kohaselt peaks Ferrari järgmisel teisipäeval, 21. oktoobril, tegema New Yorgi börsil oma debüüdi.
Ferrari endisele presidendile Luca di Montezemolole ei meeldinud plaan teha Ferrarist avalikult kaubeldav firma. Ta põhjendas enda vastuseisu asjaoluga, et see ei oleks kohane firmale, mis soovib luua ja esitleda ekslusiivsust. See polnud ka ainus erinevus, millega Enzo Ferrari enda kõrval töötanud di Montezemolo erines Marchionnest.
Ferrari lühike ajalugu
1929 asutas Enzo Ferrari firma, mis kandis nime Scuderia Ferrari. Sama nime kannab tänaseni Ferrari vormel 1 võistkond. Alguses ehitas firma vaid võidusõiduautosid.
1947 nägi ilmavalgust esimene tänavasõidu Ferrari mudelinumbriga 125 S, millel oli 1,5-liitrine V12 mootor võimsusega 118 hobujõudu (87 kW).
Enzo Ferrari hakkas vastumeelselt tänavasõiduautosid tootma vaid Scuderia Ferrari rahastamiseks.
1969. aastal ostis Fiat 50% Ferrarist, mis tähendas märgatavat investeeringute suurenemist ja firma kasvu.
Enzo suri 1988. aasta augustis 90aastasena.
Asutaja surma järel suurendas Fiat osalust Ferraris 90%-le, kuid firma oli pankroti äärel.
1991 sai Ferrari presidendiks Luca di Montezemolo, kes tegi firma taas kasumlikuks ning pani aluse Ferrari edule vormel 1 sarjas 2000ndate alguses.
di Montezemolo lahkus eelmise aasta septembris pärast võimuvõitlust Fiat Chrysleri tegevjuhi Sergio Marchionnega, kellest sai uus Ferrari president.
Praegu on Ferrari mudelivalikus kuus autot - California T, 458, 488, FF, F12berlinetta ja LaFerrari.
Ferrari peakontor asub alates teise maailmasõja päevilt Itaalia väikelinnas Maranellos.
Fiat Chrysler vajab raha
Nimelt on Ferrari seadnud endale kunstliku piiri, millest üle nad autosid rohkem ei tooda. See piirang loodi eklsusiivsuse nimel, et Ferrarist ei saaks n-ö igamehe autot. Seetõttu otsustati toota mitte üle 7000 auto aastas. Võiks arvata, et Ferrari keskmine hind (üle 200 000 euro) peaks juba ise piisava eksklusiivsuse tagama, kuid sellele vaatamata on autode nõudlus märgatavalt suurem kui pakkumine.
Aasta tagasi Ferrari presidendiks saanud Marchionne on otsustanud sellele nõudlusele järele anda ning viia tootmismaht aastas umbes 10 000 autoni. See võimaldaks Ferraril näidata ka märgatavalt suuremaid kasumi, käibe ja kasvunumbreid, mida senine poliitika on piiranud.
Rohkem autosid tähendaks rohkem raha, mis oleks suureks abiks Fiat Chryslerile, kel on finantse vaja. Seetõttu üldse Ferrari börsile viiaksegi, et koguda raha tütarfirmade, nagu Jeep ja Alfa Romeo, projektide rahastamiseks.
Ferrari paiskab müüki kokku 17,2 miljonit aktsiat, mis moodustab vaid 9,2% firmast. Umbes 80% aktsiatest jääb alles Fiat Chryslerile ning ülejäänud umbes 10% jäävad Enzo Ferrari pojale Pierole. Fiat Chrysler määras aktsia pakkumise hinnavahemikuks 48-52 dollarit, mis positiivse stsenaariumi korral teeks Ferrari turuväärtuseks 9,8 miljardit dollarit.
Ferrari vormel 1 maailmas
Esimene vormel 1 Grand Prix peeti 1950 Silverstone’is, millest Scuderia Ferrari rahatüli tõttu osa ei võtnud ning debüteeris järgmisel etapil Monte Carlos. Ferrari on ainus F1 tiim, mis on osalenud algusest peale igal hooajal.
Kokku on Ferrari osalenud 904 GP-l ning võitnud neist 224.
Konstruktorite karikas on võidetud 16 korral ning sõitjatiitel 15 korral.
Ferrari kõige domineerivam periood oli 2000ndate esimeses pooles, kui Michael Schumacheriga võideti viis järjestikust sõitjate ning kuus järjestikust konstruktorite tiitlit.
Praegu sõidavad Scuderia Ferrari eest soomlane Kimi Räikkönen ja sakslane Sebastian Vettel. Ferrari on konstruktorite arvestuses teisel kohal.
Ferrari ise raha ei teeni
Kui Ferrari suudaks müüa aktsiad 52 dollarit tükk, siis Fiat Chrysler teeniks IPOga 895 miljonit dollarit, mis läheks tütarfirmade rahastamiseks. Ferrari ise ei teeni börsile minekuga mitte midagi. Ferrari aktsiasümbol saab olema RACE, mis viitab nende juurtele võidusõidumaailmas.
On huvitav näha, kuidas tuleb Ferrari toime IPO mahamüümisega investoritele. Esiteks kõiguvad turud praegu volatiilselt üles-alla ning investorid on närvilised. Eelmisel nädalal börsile tulnud Pure Storage kukkus järgnevate päevadega, kuid uus nädal on siiski rõõmsam olnud. Digicel Group otsustas enda IPO aga sootuks tühistada.
Teine, kuid väiksem probleem on autosektoris aset leidvad sündmused. Volkswageni skandaali tõttu on pessimism autotööstuse suhtes väga suur, kuid Ferrari diiselmootoreid õnneks ei tooda. Peale selle on tegu ikkagi väga unikaalse autofirmaga.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele