- OMX Baltic0,69%318,54
- OMX Riga−0,49%994,41
- OMX Tallinn0,26%2 246,7
- OMX Vilnius0,59%1 495,79
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1000,68%10 902,71
- Nikkei 225−1,79%61 077,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,61
- OMX Baltic0,69%318,54
- OMX Riga−0,49%994,41
- OMX Tallinn0,26%2 246,7
- OMX Vilnius0,59%1 495,79
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1000,68%10 902,71
- Nikkei 225−1,79%61 077,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas, kuna ja kuidas panustada naftale?
Ka suuremate naftakontsernide värsked majandustulemused ei viita vastupidisele. Kulukärped, kasvanud võlatase, investeeringute tagasi tõmbamine ja kokku kuivanud kasum on märksõnad, mis ei puudu ühegi suurfirma värskest kvartaliaruandest. Et reaalsusega on tulnud leppida veel hiljaaegu sektoris head tootlust ja kopsakaid dividende jahtinud investoritel, kajastub kõik see ilmekalt ka aktsia hindades.
USA suuremaid börsifirmasid koondava S&P 500 indeksi energiasektori aktsiad on tänavu kukkunud ligi 14%, samal ajal kui koondindeks ise on ligi 1% võrra plussis. Sarnane pilt vaatab vastu ka Euroopast. Samal ajal kui regiooni suurimate börsifirmade käekäiku kajastav Stoxx Europe 600 indeks on suuresti Euroopa Keskpanga stiimulite toel aasta algusest ligi 10% plussis, on 23 suurimat energiasektori ettevõtet koondav indeks aasta algusest tõusnud vaid napid 1,5%.
Tulemused ootuspäraselt kehvad
LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees tõdes, et naftafirmade tulemustes kajastuvad veel varem tulevikutehingutega kõrgematel hinnatasemetel ettemüüdud mahud, mis hakkavad aga samm-sammult aeguma. Ettevõtete kvartalitulemused on olnud tema hinnangul oodatult nõrgad, kuid endiselt pakub positiivset üllatust see, millises mahus on tootjad suutnud viimase pooleteise aastaga kulusid kärpida ja parandada efektiivsust pea 20-30% aastas.
Samas on portfellihalduri sõnul USA turul oodata suuremat varade müügilainet, kuna mitme kõrge võlakoormusega ettevõtte kapitali kaasamise hind on tõusnud tasemele, kust alates on atraktiivsem valik hoopis varasid müüa, kui uut kapitali kõrge hinnaga kaasata. USA turgu tervikuna iseloomustab see, et madalaima tootmiskuluga varad on praegu kõrge võlakoormaga ettevõtete käes. „Võib eeldada, et turg on veel pikemat aega konsolideerumisfaasis, kus osa turuosalisi on sunnitud oma varasid müüma,“ märkis Kiivramees.
Kommentaar
Aina rohkem mängib rolli CO2 piiramine
Kaius Kiivramees, LHV privaatpanganduse portfellihaldur
Nafta hinna lühiajalist hinnaprognoosi ei ole mõtet teha, sest liiga palju on muutujaid, millest igaüks võib turgu oluliselt just lühiajaliselt liigutada mõlemas suunas. Pikaajaliselt on nõudluse ja pakkumise suhe pigem selgelt veel mõni aasta ülepakkumise poolel, kuna isegi praegustelt madalatelt hindadelt pakkumine suureneb, eriti just Lähis-Ida piirkonnast tulenevalt.
Kui vaadata veel pikaajalist nõudluse-pakkumise suhet, siis aina rohkem mängib rolli ka CO2 piiramine, mis muutub üha karmimaks. Pikemalt tulevikku vaadates on aina tõenäolisem, et nafta pikaajalist nõudlust hakkavad vedama hoopis CO2 kärped.
Vaadates ajaloolisi toormetsükleid, siis need on kestnud üldjoontes ligi 30 aastat – 10 aastat järsku tõusu ja siis 20 aastat külgepidi liikumist. Põhjused on olnud erinevad. Kui 1970ndate järsk nafta hinna tõus kiirendas tuumaenergia kasutuselevõttu, siis 2000ndate nafta hinna järsk tõus on järsult kiirendanud taastuvenergiasse tehtavaid investeeringuid, vähendades pikaajaliselt nõudlust fossiilsete energiaallikate järele. Toormetsüklid on oma loomult väga pikad, kuna investeeringute mahud on suured.
Samas toimuvad veel muud arengud just energia jätkusuutlikkuse ja CO2 piiramise vallas. Ka Volkswageni heitmegaaside skandaali mõju pikaajalisele energiapoliitikale ei tasu alahinnata. Volkswagen on öelnud, et kavatsevad kiirendada üleminekut elektriautodele. Nafta hinna tõusu tõenäosus kasvaks, kui CO2 läbirääkimised järgmiste aastate vältel täielikult ebaõnnestuksid.
Koppel: eelista rafineerijaid
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nentis, et investoritel pole praegu midagi peale hakata ettevõtetega, mis tegelevad kõigega puurimisest kuni vääristamiseni. Siiani on tema hinnangul põnevad rafineerijad, kelle puhul tavapäraselt kukub toorme hind marginaalidest kiiremini. „See võimaldab rafineerijatel päris mõnusalt olukorrast kasu lõigata,“ tõdes ta. „Meie praegu toormesektorisse laiemalt klientide raha investeerimas ei ole. Üleüldise globaalse aeglustumise tõttu pole see lihtsalt mõistlik.“
Selleks, et pikaajaline investor võiks hakata taas naftasektori aktsiaid noolima, peaks Koppeli hinnangul arenevates riikides, eriti Aasias, majanduskasv märkimisväärselt kiirenema või näiteks Lähis-Idas toimuma mingi suurem geopoliitiline äpardus. „Esimese tõenäosus on hetkel praktiliselt olematu ja teise tõenäosuse hindamine on sama võimatu kui suvalisel muul ajahetkel,“ selgitas ta.
Spekulatiivselt võiks tema sõnul ostuvõimalusi luua seegi, kui naftabarreli hind langeks oluliselt allapoole 40 dollari taset.
Börsilt peegeldub must stsenaarium
Koppel rõhutas, et naftafirmadesse investeerimisel on suurim risk investori ekslik veendumus, et nafta hinna madal tase on ajutine. Kui just rafineerijate ükshaaval analüüsimisega ja nende mõistliku osakaaluga portfelli sobimisega tegeleda ei taheta, võiks tema sõnul investeerimiseks otsida selliseid ettevõtteid ja sektoreid, kus mingi oluline parameeter kas kasvab või on vähemalt kasvueeldustega.
Hetkel kuum
Nordea investeerimistoodete juht Anton Skvortsov lisas, et naftafirmadesse investeerimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et praegu peegeldavad hinnad musta stsenaariumit ning ainuüksi väljavaate paranemine võib põhjustada aktsia hindade tõusu.
„Pikaajaline väärtusinvestor võib leida häid investeerimisvõimalusi põhjaliku analüüsi tulemusel,“ kinnitas ta. „Kuna nafta hinna languse ajal müüdi kõiki naftaga seotud ettevõtete aktsiaid vaatamata nende fundamentaalsetele näitajatele, siis sellest tulenevalt võib turul leida põhjendamatult allahinnatud ettevõtteid.“
Nafta hind ise aga hakkab ilmselt taastuma, kui ülepakkumise probleem laheneb. Üks võimalus võib Skvortsovi sõnul tekkida siis, kui OPEC ja eelkõige Saudi Araabia tootmist vähendades oma poliitikat muudavad. Teine võimalus on, et kõrge omahinnaga USA naftatootjad ei ela pikemat madala naftahinna perioodi üle, mistõttu maailma tootmismahud langevad.
Ta toonitas, et üks suurimaid riske naftafirmadesse investeerimisel on maailmamajanduse aeglustumine, kuna see tähendaks nafta nõudluse vähenemist ning veelgi suuremat ülepakkumist naftaturul. Väiksemate ettevõtete puhul tuleks vaadata nende omahinda ning võlakoormust – juhul kui nafta hinnad püsivad madalal pikema perioodi jooksul, ei jõua ettevõte liiga kõrge omahinna puhul suurt võlga piisavalt kaua teenindada.
Kiivramees lisas, et lühiajaliselt on olulise tähtsusega ka nii geopoliitilised riskid kui ka laovarude muutused. Peale ülepakkumise on pikaajaliselt tema hinnangul suurimad riskid CO2 kärped ja jätkuv kiirendatud korras taastuvenergia kasutuselevõtt.
Tõusu ei oota keegi
Seda, et nafta hind lähiajal suuna ülespoole võiks võtta, Äripäevaga vestelnud eksperdid ei usu. Peeter Koppeli sõnul on hinna prognoosimisel kõige lihtsam moodus võtta aluseks see, millised on USA tootjatele huvitavad hinnatasemed.
„Üldjoontes võib öelda nii, et kui hind läheneb 40-le, siis tootmine väheneb, kui 60-le, siis suureneb,“ avaldas ta. „See paneb paljuski paika selle, millises vahemikus hind liikuda võiks. Eriti kontekstis, kus kõikvõimalikud tünnid maailmas on naftat täis ning eksportöörid on taaskord avastanud, et nende majandus ja riigieelarve sõltuvad ainult nafta hinnast. OPECi roll on selgelt marginaliseerunud.“
Skvortsov nentis, et naftaturul on tekkinud ülepakkumine ning selle vähenemist ei ole ka lähiajal oodata – OPECi riigid ja eelkõige Saudi Araabia on muutnud oma strateegia hinna toetamiselt turuosa säilitamisele ja suurendamisele. Arvestades, et Saudi Araabia naftal on üks odavamaid omahindu, suudavad nad ka teistest kauem madalat hinda taluda.
Tugevat nõudluse kasvu pole samuti oodata. „Kindlasti odav hind suurendab mingil määra tarbimist, aga arvestades sellega, et viimaste aastate jooksul suurim nafta nõudluse kasv tuli Hiinast, siis majanduskasvu aeglustumise tõttu ei ole seda enam sealt oodata,“ leidis ta.
Nordea ametlik nafta hinna (Brent) prognoos on praegu seatud 47 dollarile barrel 2015. aasta lõpuks ning 59 dollarile barrel 2016. aasta lõpuks.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Hetkel kuum
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Nordeconi investor eelistab Merkot
- ST
Märkimisperiood kestab 9. novembrini
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Enimloetud
2
4
Mida teeb nüüd Trump?
Viimased uudised
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele