• OMX Baltic0,69%318,54
  • OMX Riga−0,49%994,41
  • OMX Tallinn0,26%2 246,7
  • OMX Vilnius0,59%1 495,79
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,68%10 902,71
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,61
  • OMX Baltic0,69%318,54
  • OMX Riga−0,49%994,41
  • OMX Tallinn0,26%2 246,7
  • OMX Vilnius0,59%1 495,79
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,68%10 902,71
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,61
Ligi poolteist aastat tagasi järsult kukkuma hakanud toornafta hind on vähemalt tänini jätnud põhjaõngitsejad ja spekulandid pika ninaga ning ekspertide hinnangul ei tõota ka lähitulevik midagi paremat.
Naftafirmadesse investeerimine on endiselt riskantne.
  • Naftafirmadesse investeerimine on endiselt riskantne.
  • Foto: EPA
Ka suuremate naftakontsernide värsked majandustulemused ei viita vastupidisele. Kulukärped, kasvanud võlatase, investeeringute tagasi tõmbamine ja kokku kuivanud kasum on märksõnad, mis ei puudu ühegi suurfirma värskest kvartaliaruandest. Et reaalsusega on tulnud leppida veel hiljaaegu sektoris head tootlust ja kopsakaid dividende jahtinud investoritel, kajastub kõik see ilmekalt ka aktsia hindades.
USA suuremaid börsifirmasid koondava S&P 500 indeksi energiasektori aktsiad on tänavu kukkunud ligi 14%, samal ajal kui koondindeks ise on ligi 1% võrra plussis. Sarnane pilt vaatab vastu ka Euroopast. Samal ajal kui regiooni suurimate börsifirmade käekäiku kajastav Stoxx Europe 600 indeks on suuresti Euroopa Keskpanga stiimulite toel aasta algusest ligi 10% plussis, on 23 suurimat energiasektori ettevõtet koondav indeks aasta algusest tõusnud vaid napid 1,5%.
Tulemused ootuspäraselt kehvad
Nordea investeerimistoodete juht Anton Skvortsov lisas, et naftafirmadesse investeerimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et praegu peegeldavad hinnad musta stsenaariumit ning ainuüksi väljavaate paranemine võib põhjustada aktsia hindade tõusu.
„Pikaajaline väärtusinvestor võib leida häid investeerimisvõimalusi põhjaliku analüüsi tulemusel,“ kinnitas ta. „Kuna nafta hinna languse ajal müüdi kõiki naftaga seotud ettevõtete aktsiaid vaatamata nende fundamentaalsetele näitajatele, siis sellest tulenevalt võib turul leida põhjendamatult allahinnatud ettevõtteid.“
Nafta hind ise aga hakkab ilmselt taastuma, kui ülepakkumise probleem laheneb. Üks võimalus võib Skvortsovi sõnul tekkida siis, kui OPEC ja eelkõige Saudi Araabia tootmist vähendades oma poliitikat muudavad. Teine võimalus on, et kõrge omahinnaga USA naftatootjad ei ela pikemat madala naftahinna perioodi üle, mistõttu maailma tootmismahud langevad.
Ta toonitas, et üks suurimaid riske naftafirmadesse investeerimisel on maailmamajanduse aeglustumine, kuna see tähendaks nafta nõudluse vähenemist ning veelgi suuremat ülepakkumist naftaturul. Väiksemate ettevõtete puhul tuleks vaadata nende omahinda ning võlakoormust – juhul kui nafta hinnad püsivad madalal pikema perioodi jooksul, ei jõua ettevõte liiga kõrge omahinna puhul suurt võlga piisavalt kaua teenindada.
Kiivramees lisas, et lühiajaliselt on olulise tähtsusega ka nii geopoliitilised riskid kui ka laovarude muutused. Peale ülepakkumise on pikaajaliselt tema hinnangul suurimad riskid CO2 kärped ja jätkuv kiirendatud korras taastuvenergia kasutuselevõtt.
Tõusu ei oota keegi
Seda, et nafta hind lähiajal suuna ülespoole võiks võtta, Äripäevaga vestelnud eksperdid ei usu. Peeter Koppeli sõnul on hinna prognoosimisel kõige lihtsam moodus võtta aluseks see, millised on USA tootjatele huvitavad hinnatasemed.
„Üldjoontes võib öelda nii, et kui hind läheneb 40-le, siis tootmine väheneb, kui 60-le, siis suureneb,“ avaldas ta. „See paneb paljuski paika selle, millises vahemikus hind liikuda võiks. Eriti kontekstis, kus kõikvõimalikud tünnid maailmas on naftat täis ning eksportöörid on taaskord avastanud, et nende majandus ja riigieelarve sõltuvad ainult nafta hinnast. OPECi roll on selgelt marginaliseerunud.“
Skvortsov nentis, et naftaturul on tekkinud ülepakkumine ning selle vähenemist ei ole ka lähiajal oodata – OPECi riigid ja eelkõige Saudi Araabia on muutnud oma strateegia hinna toetamiselt turuosa säilitamisele ja suurendamisele. Arvestades, et Saudi Araabia naftal on üks odavamaid omahindu, suudavad nad ka teistest kauem madalat hinda taluda.
Tugevat nõudluse kasvu pole samuti oodata. „Kindlasti odav hind suurendab mingil määra tarbimist, aga arvestades sellega, et viimaste aastate jooksul suurim nafta nõudluse kasv tuli Hiinast, siis majanduskasvu aeglustumise tõttu ei ole seda enam sealt oodata,“ leidis ta.
Nordea ametlik nafta hinna (Brent) prognoos on praegu seatud 47 dollarile barrel 2015. aasta lõpuks ning 59 dollarile barrel 2016. aasta lõpuks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele