Kuidas investeerida 30 eurot?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 11. jaanuar 2016 kell 8:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas investeerida 30 eurot?
Ege Metsandi sõnul peaks enne fondidesse investeerimist olema kogutud piisav ja likviidne rahavaru elu ootamatustega toime tulekuks.Foto: Andres Haabu
Eksivad need, kes arvad, et börsile investeerimiseks peab ilmtingimata koguma suure rahasumma ja seejärel igapäevaselt turgudel pingsalt silma peal hoidma. Tegelikult saab väga edukalt aktsiatesse investeerida juba alates 30 eurost ning selleks ei tule lillegi liigutada.
Investeerimisfond ja indeksfond
Investeerimisfondide ja indeksfondide vahe on nende juhtimises. Esimesi juhitakse aktiivselt ning fondi investeeringuid kohandab investeerimismeeskond vastavalt väärtpaberiturgudel toimuvale. Teise puhul investeeringute juhtimist ei toimu ning indeksi väärtus peegeldab selle koostiseks olevate investeeringute väärtuse muutumist. See eeldab investori enda suuremat teadlikkust ning aktiivsemat otsustamist ja tegutsemist vajadusel, nt kui olulised asjaolud turul on muutunud.
Allikas: Katrin Kalmet, Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste valdkonnajuht
Nimelt pakuvad pea kõik Eestis tegutsevad pangad oma klientidele võimalusi püsikorraldusega igakuiseks investeerimiseks. See aitab hästi vältida „valel hetkel“ turule sisenemist ning õigesti sättides hoida ka teenus- ja haldustasud talutavalt madalal. Samuti puudub selliselt investeerides vajadus üksikaktsiate analüüsimiseks ja börsidel toimuva jälgimiseks.
„Püsikorraldusega investeerimine on suure potentsiaaliga, ent paljude klientide poolt veel avastamata võimalus,“ kinnitas Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi, kelle sõnul on levinud eelarvamus, et investeerimiseks on vaja suuri summasid. „Ka väikeste summadega võib alustada ja just regulaarse investeerimise kaudu. Nordea klientide seas on juba aastaid regulaarselt püsikorraldusega investeerivaid kliente, lisandub ka uusi alustajaid.“
Ehkki investeeritav summa sõltub ennekõike investori eesmärkidest ja võimalustest, siis mida rohkem soovitakse investeerimisega saavutada, seda suurem peaks Metsandi kinnitusel olema investeeritav summa ja pikem ajahorisont. Kui Nordea pakutavatesse investeerimisfondidesse investeerimisel on minimaalne tehingusumma 50 eurot tehingu kohta, siis tegelikult leidub turul võimalusi veelgi väiksemate summadega alustamiseks.
Ära unusta kasumiõgijaid
Swedbank
1. Privaatportfellil on igalt makselt protsendiliselt arvestatav sisenemistasu, lepingu haldustasu arvestatakse portfelli mahu järgi. Lepingu lõpetamisel või raha osalisel väljavõtmisel on protsendiline väljumistasu. Strateegiate muutmine on tasuta.
2. Väärtpaberikonto kaudu investeerides:- tasudena tuleb arvestada väärtpaberikonto hooldustasudega, mille puhul on oluline silmas pidada, et tasusid arvestatakse eri riikide väärtpaberitele erinevalt. St alustades ei tasuks investeeringuid liiga laiali jaotada, sest see toob suuremad kulud;- väärtpaberi omandamisel/müümisel lisandub tehingutasu – hinnakirjas fikseeritud summa, mis võib erineda väärtpaberite lõikes ning lisaks fondide puhul protsendiliselt arvestatav sisenemistasu. Fondidesse püsikorraldusega investeerides on püsikorralduse tehingutasu poole väiksem kui ühekordse ostukorralduse tasu;- väärtpaberikonto hooldustasu on igakuine, arvestatakse eelmise kuu lõpu portfelli väärtuse järgi. Tehingutasud lisanduvad ainult tehingu tegemisel. Väärtpaberikontole väärtpaberite ostmisel mingit lepingutasu ei ole.
SEB
Fondsäästmise lepingu alusel tehtavatel ostutehingutel puudub tehingutasu. Enamasti, kuid mitte kõikidel (madala riskiga fondid) juhtudel on vastavatel fondidel nn väljalasketasu (1% tehingu summast). Lisaks võtab fondidesse investeerimisel fondivalitseja nn valitsemistasu, mis on eri fondide puhul erinev ning riskantsemate fondide puhul üldjuhul kõrgem kui vähemriskantsemate fondide puhul.
SEB fondidel on kõrgeim valitsemistasu määr SEB Russia fondil: 2% aastas. Fondiinvesteeringu realiseerimisel võetakse üldjuhul (kuid mitte kõikide fondide puhul) tagasivõtmistasu (1% tehingu summast), millele lisandub tehingutasu 3,2 eurot. Depootasu SEB fondide puhul üldjuhul ei võeta (v.a SEB Eesti poolt juhitavad fondid).
Nordea
Fondiostu püsikorraldusega investeerimisel on kulud järgmised:- lepingutasu puudub;- ostutehingu tasu: märkimistasu 0,5% – 1% tehingusummast sõltuvalt fondist;- müügitehingu tasu: tehingutasu 3,20 eurot + tagasivõtmistasu 0,5% – 1% tehingusummast sõltuvalt fondist;- igakuine haldustasu puudub, sest Nordea fondide puhul ei rakendata igakuist väärtpaberikonto hooldustasu.
Iga-aastase portfelli ja eesmärkide ülevaatamise käigus võib tekkida vajadus olemasoleva portfelli struktuuri muuta läbi vahetustehingute. Iga vahetustehingu hind on 3,20 eurot (märkimis- ja tagasivõtmistasu ei rakendata).
Danske
Danske Invest Compass fondid
Lepingutasu puudub.
Ostutehingu tasu: 3,20 eurot, püsimärkimisel ostutehingu tasu ei võeta.
Müügitehingu tasu: 3,20 eurot.
Igakuine haldustasu puudub ja väärtpaberikonto haldustasu puudub samuti. Ostul ja müügil lisanduvad ka osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasud vastavalt iga konkreetse fondi tingimustele.
LHV kasvukonto
Lepingutasu puudub.
Ostutehingu tasu: 1% (min 2 eurot).
Müügitehingu tasu: tuleneb konto hinnakirjast (enamasti 11 eurot + 0,3% instrumendi kohta).
Esimene aasta haldustasuta.
Haldustasu: 0,05% kuus (min 1 eurot; üle 30 000 eurot summalt 0,025%).
Investeerida tasuks igal kuul
Metsandi soovitas võimalusel investeerida igakuiselt, sest lisaks riskide paremale hajutamisele lihtsustab see ka isikliku eelarve tegemist ja järgimist. Harvema sageduse puhul tuleb meeles pidada, millistel kuudel peaks olema kontol investeeringusumma ning see võib kergesti ununeda.
Üks laialt levinud soovitus on indeksfondidesse investeerida, mille eesmärk on saada valitud indeksi tootlusele sarnast tootlust. Kuivõrd indeksfond järgib indeksit võimalikult täpselt, on fondi tootlus indeksi omast fondi kulude võrra madalam.
Sellegipoolest soovitab Nordea üksikute indeksfondide asemel investeerida pigem Nordea fondiportfelli, mille eesmärk on indeksite tootlust ületada. Nordea pakub kahte hajutatud fondiportfelli lahendust kliendile sobiva varade jaotusega – mudelportfell ja lihtsustatud mudelportfell.
„Kuigi mineviku tootlus ei ole lubadus ega garantii tuleviku tootluse kohta, saame kindlalt väita, et senimaani on kõik mudelportfelli strateegiad indeksitest selgelt tulusamad olnud, vaatamata sellele, et fondide tootlusest on valitsemistasu juba maha arvatud,“ põhjendas Metsandi fondiportfelli eelistamist indeksfondidele. „Seega ei ole alust väita, et parim valik fondidesse investeerimisele on just indeksfondid – tegelikult on võimalik aktiivselt juhitud fondidega indeksfondide tootlust lüüa.“
Alternatiivid indeksfondidele
Sarnaselt Nordeale ei paku ka Swedbank, SEB ja Danske Bank regulaarset indeksifondidesse ehk indekseid jälgivatesse ETFidesse investeerimise võimalust püsikorraldusega ja üldjuhul käib ETFidega kauplemine turul samade reeglite alusel nagu ka üksikaktsiatega kauplemine. Küll pakuvad kõik loetletud pangad oma klientidele perioodiliseks investeerimiseks muid võimalusi.
SEB pakub väikeinvestorile regulaarseks investeerimiseks fondsäästmise võimalust, mille alusel paigutatakse kliendi määratud summa valitud investeerimisfondi paika pandud regulaarsusel alates korrast nädalas kuni kord aastani ning igakordse makse summa algab 10 eurost. Valikusse kuuluvad kõik avalikus pakkumises olevad SEB fondid.
SEB investeerimissuuna äriarendusjuht Ott Karma tõdes, et fondsäästmise kasutamine on populaarne ennekõike kolmel põhjusel: investeeritavad summad saavad olla väikesed, puudub tehingutasu ja regulaarne investeerimine aitab vähendada riski investeerida „valel hetkel“. Kõige rohkem kasutatakse tema kinnitusel igakuise regulaarsusega võimalust.
Kuna investeerimise puhul sõltub kõik konkreetsest vajadusest, mida saavutama minnakse, siis ei saa tema sõnul üheselt öelda, millisest summast alates on mõistlik investeerima hakata. Missuguses summas ja millisesse lahendusse konkreetne klient investeerima peaks, selgitatakse kõigis pankades iga kliendi puhul eraldi välja nõustamisprotsessiga. See sõltub paljudest teguritest alates teadmistest, kogemustest, investeerimishorisondist ja säästuvõimest kuni riskitaluvuse ja konkreetse lõppeesmärgini.
Alustamiseks sobib 30 eurot
Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste valdkonnajuht Katrin Kalmet toonitas, et kindlasti peab silmas pidama seda, et väga väikse summa investeerimisel võib olla tehingu kulude osakaal ebaproportsionaalselt suur. „Alustamiseks sobib ka 30 euro kaupa investeerimine,“ kinnitas ta.
Swedbanki kaudu perioodiliseks investeerimiseks sobib tema sõnul kaks erinevat võimalust: kogumine läbi kindlustuslepingu (väärtpaberikonto ei ole vajalik – toim) ja investeerimine väärtpaberikonto kaudu. Ta märkis, et privaatportfell on alustajale sobiv, sest valides sobiva strateegia ei pea investor ise tegema väärtpaberite valikuga seonduvaid otsuseid – need teeb investeerimismeeskond, kes hoiab investeeringud vastavuses privaatportfelli strateegiaga.
„Algajale investorile soovitaks alustada fondidesse püsimaksega investeerimisest,“ leidis ta. „Fondid on likviidsed ning investeeringud hajutatumad, kui üksikaktsiasse investeerimisel. Samas tuleb kindlasti teha eeltöö ning uurida investeeringuga seotud tingimusi.“
Sarnaselt eelkõnelejatele on fondide usku ka Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Anneli Laugmaa, kelle sõnul sobivad väikeste summade regulaarseks investeerimiseks Danske vabatahtlikud pensionifondid ja Danske Invest Compass fondid, kuhu minimaalne investeeritav summa on 30 eurot.
„Populaarsuse kohta saab öelda vaid seda, et regulaarsel säästmisel on kõige populaarsemad just Danske Capitali vabatahtlikud pensionifondid,“ tõdes ta. „Compass 50 fondi võib ka klientide arvu ja fondi investeeritud jäägi alusel populaarseks pidada, kuid püsimärkimisel see populaarne ei ole.“
Esimene soovitus on pensioni III samba fondidEge Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht
Pikaajalise investeerimissooviga kliendile on Nordea esimene soovitus pensioni III samba fondid, kuna III sammas on maksusoodustuste tõttu kõige soodsam ja optimaalsem regulaarse investeerimise lahendus. Tihti arvatakse, et pensionifondidesse kogutud raha ei saa mingil juhul enne pensioniiga kasutada, kuid sisuliselt on III samba pensionifondid investeerimisfondid, millele rakendub tavapärasest erinev maksustamine – sissemaksetelt saab isik juba järgmisel aastal tulumaksu (20%) tagasi ja pärast 55. eluaastat raha välja võttes maksab tulumaksu vaid 10% summalt. Seega võit on ilmne. Kui aga peaks raha enne 55aastaseks saamist tarvis minema, siis tuleb väljavõetavalt summalt tulumaks riigile tagasi maksta, peale tagasivõtmistasu lisatasusid ei rakendu. Muudesse fondidesse investeerimist soovitame klientidele, kellel on piisav ja likviidne rahavaru elu ootamatustega toime tulekuks.
LHV annab ligipääsu indeksfondidele
Teistest pankadest eristub LHV, mis pakub kasvukonto nimelise toote kaudu pikaajalisele investorile võimalust väikeste summade kaupa perioodiliselt investeerida ka väga madalate kuludega indeksfondidesse. Kasvukonto valikus on 20 fondi (nii ETFe kui traditsioonilisi fonde – toim), mis võimaldavad investoril panustada nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. LHV teatel on konkurentsitult populaarseim USA Standard and Poors 500 indeksisse kuuluvatesse ettevõtetesse investeeriv fond.
LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi kinnitas, et kasvukonto on aasta-aastalt üha populaarsem ning enamasti kasutatakse võimalust igakuiselt investeerida. Investeeringu summa on üsna erinev, kuid keskmiselt on see 250 eurot. Minimaalne summa, mida saab investeerida, on 30 eurot.
„Enamasti on investor ratsionaalne ja lähtub teenustasudest,“ selgitas Vallikivi, kelle sõnul on teenustasusid arvestades kõige mõistlikum investeerida 200 eurot korraga (investeerimisel on teenustasu 1%, minimaalselt 2 eurot investeeritavalt summalt – toim). „Seda võib teha nii korra nädalas, korra kuus kui ka korra kvartalis. Väiksemad summad tasub koguda üheks suuremaks ning väga suurte summade investeerimisel tasuks eelistada juba teisi lahendusi.“
Seega soovitaks ta 50 euro korral kuus teha kvartaalseid investeeringuid, 200 euro korral igakuiseid ja suuremate summade puhul juba iganädalasi investeeringuid. Vallikivi nentis, et investori investeerimishorisont peaks olema kasvukonto puhul minimaalselt 3-5 aastat, kuid mida pikem on investeerimishorisont, seda julgemalt võib riskidesse suhtuda ning seetõttu võiks eesmärgiks võtta vähemalt 10aastase investeeringu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum